• OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,05
  • OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,05
  • 04.09.03, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestile ei sobi palgaarmee

Üllatav on lugeda arvamusi, mis pooldavad elukutselist armeed. Näitena palgaarmee toimimise kohta tuuakse kahte suurriiki: USAd ja Suurbritanniat. Mõlemal riigil on aktiivarmee, mis põhineb palgalisel kaaderkoosseisul. Unustatakse, et mõlemal riigil on olulisel kohal ka armee reservkomponent. Seoses Iraagi kampaaniaga kutsuti USAs aktiivteenistusse 201 099 rahvuskaardi ja muud reservväelast.
Milleks on vajalikud väljaõpetatud reservid? Konfliktides osalevad kaaderüksused vajavad regulaarselt puhkust, väljaõpet, lisavarustust. Seega on riikidel võimalus aktiivkomponenti regulaarselt reservväelastega asendada.
Iseloomustame lühidalt ühte tõelist palgaarmeed. Brittidel oli 1999. aasta aprilli seisuga regulaarväes 212 600 inimest. Pisut enam aga oli mitmeks eri kategooriaks jagunevas reservkomponendis. Regulaarreserv on formeeritav 1996. a The Reserve Force Acti alusel. Nimetatud seadus võimaldab kuningannal või teatud tingimustel ka kaitseministril võtta teenistusse ligi 247 000 inimest ja kasutada neid ükskõik kus maailmas. Enamiku sellest reservist moodustavad inimesed, kes kriisiolukorras on toetusfunktsiooniga (luure, tõlgid, meediaspetsialistid, logistika), vabastades seega hulgaliselt kaaderkomponenti lahingtegevuseks.
Teiseks reservkategooriaks on territoriaalarmee. Ametlikult oli selle vabatahtliku reservi nimekirjas 1999. aasta aprilli seisuga 41 210 inimest. Kriisi korral on võimalik reservi arvu tõsta 75 000 meheni. Territoriaalarmee üheks rolliks on ?võrgustiku loomine, millele tuginedes on võimalik luua reservarmee üksusi, juhul kui riik seda vajab?.
Suurriigid nagu Ühendriigid, Inglismaa ja Prantsusmaa loodavad reservarmee moodustamisel oma rahvaarvule, majanduslikule võimsusele ja kasutavad seetõttu vabatahtlike värbamist. Põhjamaad ei oma selliseid majanduslikke ressursse ja piisavat rahvaarvu, seetõttu tuginetakse ainsale alternatiivile ? ajateenistusele. Külma sõja lõppemise järgses eufoorias on erandiks Hollandi ja Belgia, kelle rahvuslik koguprodukt võimaldab neil osta parimaid relvasüsteeme ja värvata piisavalt kaaderkoosseisu.
Värbamisega on aga hetkel Belgias suuri probleeme. 1996. aastal, kui töötute protsent oli kõrge, liitusid armeega sotsiaalselt vähemedukad. Palgaarmeesse on vaja ka haritud inimesi: meedikuid, insenere, infotehnoloogia spetsialiste. Erasektori palkadega ei jõua isegi Belgia armee võistelda. Ka Hollandis on probleeme värbamisega. Oluline on mainida, et pärast 1996. aastal lõppenud kohustuslikku ajateenistust ei ole kaotatud vastavat seadusandlust. Kohustuslik ajateenistus taastakse koheselt, kui rahvusvaheline olukord nõuab riigilt suuremat sõjalist potentsiaali. Belgia ja Hollandi otsustes on rolli mänginud geopoliitilised faktorid. 1970ndatel oli tõenäoline vastane 400 km kaugusel, aga 1990ndatel aastatel 1200 km kaugusel.
Soomele ja Rootsile sarnane ajateenistussüsteem eksisteerib kahes NATO riigis: Taanis ja Norras. Hoolimata oma sõjaaja armee üksuste vähendamisest, millega seondub ka ajateenistusse kutsutavate hulga vähenemine, ei kavatse Põhjamaad ajateenistusest loobuda.
Norra vähendab ajateenijate arvu toetusüksustes, kuid mitte lahingüksustes. Külma sõja järgne reservkomponendi vähendamine on seotud mitme teguri koosmõjuga. Esiteks suurte reservide olemasoluga. Ida-Euroopa riikidel oli igaühel keskeltläbi 500 000 inimest reservkomponendis. Seega on, kust vähendada. Teiseks tuleneb sõjaaja armee vähendamine relvatehnoloogia arengust. Samasuguse isikkoosseisuga üksus 1970ndatel ja 1990ndatel on suurem oma tulejõult ja mobiilsuselt. Seega saavutatakse sama tulem väiksearvulisemate üksustega. Viimased konfliktid on samas näidanud, et tehniliselt ülekaalukad üksused on abitud olukorras, kus silmaga nähtavat vastast ei ole. Tehnika ei erista tsiviilisikuid võitlejatest. Heaks näiteks on Reutersi kaameramehe surm Iraagis, kus aktiivkomponendi sõdurid pidasid teda granaadiheitjaga varustatud sissiks.
Palgaarmee idee kaitsjad väidavad, et soomlastele viitamine palgaarmee debatis ei ole õige, sest erinevalt Eestist ei soovi Soome NATOga liituda ja seetõttu on kaitsekontseptsioon erinev. Tekib küsimus, miks NATO liikmesriikide Taani ja Norra kontseptsiooni ei peeta piisavaks argumendiks? Või samuti ajateenistussüsteemi omava Saksa ja Poola oma? Või Türgi ja Kreeka oma?
Ajavahemikul 1990?2001 vähendasid sakslased armeed ligi 43%, kuid siiski on hetkel rivis olevast 285 000 mehest 80 000 ajateenijad. Ja sakslased ei kavatse ajateenistussüsteemi kardinaalselt muuta.
Autor proovis leida mingeidki statistilisi näitajaid, mille alusel oleks võimalik ennustada, kas üks või teine riik suudab professionaalset palgaarmeed võitlusvõimelisena hoida. Vaatleme kuut NATO suurriiki, kellel on palgaarmee: USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania. Viimaseid küll ennetavalt, sest nad lähevad palgaarmeele üle lähiaastail. Nende riikide elanike arv on keskmiselt 89 mln inimest, sisemajanduse koguprodukt keskmiselt 2,689 triljonit dollarit, sissetulek inimese kohta keskmiselt 27 185 dollarit, sõjalised kulutused keskmiselt 61,5 mld dollarit aastas.
Kui me neid arve näeme, siis saame aru, et ajateenistusel põhinev reservi tootmine on Euroopa väikeriikidele ainus võimalus iseseisva kaitsevõimekuse arendamiseks. Huvitav on võrrelda ka Belgiat ja Soomet. Soome on suutnud moodustada endale 490 000mehelise sõjaaja armee ja aastas on kaitsekulutusted 1,8 miljardit dollarit. Kaks korda suurema rahvaarvuga Belgia, kes kulutab aastas 1,2 miljardit dollarit enam, omab sõjaaja armeed, kus on 138 060 inimest.
Põhjamaade kogemuse rakendamine ? efektiivselt toimiv ajateenistusel põhinev väljaõpe ? annab riigile kvaliteetse professionaalse reservi. Eestis kolm aastat tagasi tehtud otsus võtta ajateenistusse ainult keskharidusega kutsealuseid on lõpetanud varasema ?töölis-talupoegade armee? loomise. Vähese haridustasemega inimeste värbamine, mis on omane veel mõningatele Ida-Euroopa riikidele, on tendents, millest riigikaitset alles looval riigil ei tasu eeskuju võtta.
Antud artikkel ei peegelda Eesti kaitseväe ametlikke seisukohti
Autor: Toomas Väli

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele