Tugiteenusteks kulub 350 mld USD

Outsourcing ehk väljasttellimine on tänapäeval üks kiiremini arenevaid ärivaldkondi. Samal ajal kui mitmed ettevõtlusvaldkonnad püüavad iga hinna eest ellu jääda, on outsourcing viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud. Outsourcing?u aastakäive maailmas on nullist 1980. aastal kasvanud 350 miljardi dollarini 2003. aasta lõpuks.

Väljasttellimise peamiseks eesmärgiks on anda teostamiseks ettevõttest väljapoole sellised kõrvaltegevused ja toimingud, milleks ei ole ettevõte ellu kutsutud ja mis ei ole peamised kasumit toovad valdkonnad. Ettevõttel peaks olema võimalus keskenduda oma põhilisele tegevusalale ja areneda kooskõlas aja nõudmistega just sellel alal. Outsourcing ei ole ammu enam mitte ainult kulude kokkuhoid, vaid osa ettevõtte strateegilisest plaanist paremini toime tulla ja konkurentsivõimelisem olla.

Üks tähtsamaid küsimusi väljasttellimisel on oma ettevõtte põhitegevusvaldkonna määratlemine. Põhitegevusvaldkonda ei tellita väljast mitte kunagi. Väljast on on mõttekas ja efektiivne tellida just tugiteenuseid. Seda eriti väikeettevõtluses.

International Outsourcing Institute?i läbi viidud küsitluse põhjal selgus, et väljasttellimise juures peetakse peamiseks seda, et siis saab ettevõte keskenduda põhitegevusele ja see aitab kulusid kokku hoida. Oluliseks peetakse veel seda, et saab ressursse kasutada teisteks vajadusteks ning seeläbi suureneb konkurentsiuvõime.

Outsourcing?u abil saab ettevõte kokku hoida püsikulusid ja tellida teenuse ainult mingiks ajaks, mistõttu ei pea aasta läbi palka maksma inimestele, kellele 12 kuud aastas täiskoormusega tööd pakkuda pole.

Samuti pole kliendil tugiteenuseid väljast tellides vaja muretseda igapäevaste töötingimuste pärast ? töövahendid, autokulud jne ? ning koostöölepingu saab teha vaid konkreetseks ajaks.

Samuti saab vajadusel koostöö lõpetada ilma oluliste kompensatsioonideta (töötajate puhul koondamistasud jne).

Kui mujal arenenud riikides on väljasttellimise peamine põhjus ettevõtte soov keskenduda põhitegevusele, siis Eestis on oluliseks teguriks ikkagi hind.

Väärarvamused ongi Eestis üks enim outsourcing?ut takistavaid tegureid. Asja kasust ollakse väheteadlikud, hirm ebaõnnestumise ees on ülepaisutatult suur ning ei usuta võimalikku kulude kokkuhoidu.

Kui vaadelda outsourcing?u-turu mahu kasvu ? viimase viie aasta jooksul on maailmas käive kasvanud 200 miljardit dollarit, on alust eeldada, et ka Eestis hakkab väljasttellimine lähiaastatel oluliselt suurenema.

Tänaseks on Eesti ettevõtlusmaastikul ka paljud väikefirmad jõudnud niikaugele, et tunnevad vajadust kaugemaleulatuvate strateegiliste plaanide ja efektiivsemate juhtimismeetodite järele. Kuna aga professionaalide ülalpidamiseks väikefirmadel raha ei jagu, on tõenäoline, et koostöö Outsourcing-teenuse pakkujatega suureneb. Outsourcing-teenuse pakkujaist saab oma kliendile pigem hea nõuandja ja usaldusväärne aitaja, mitte üksnes koostööpartner.

Euroopa ja USA trendid näitavad seda, et koostöö kliendiga ja huvi kliendi käekäigu vastu ei lõpe koostöölepingu allkirjastamisega ? nagu see Eestis sageli juhtub ?, vaid saab sellest alles alguse.

Väikeettevõtetele on lähiaastatel olulisim vast just kompleksseid tugiteenuseid pakkuvate firmade tekkimine. Nii saab ettevõte kõik vajalikud tugiteenused ühest kohast, säästes seeläbi aega ja võimaldades outsourcing?u-pakkujal saada paremat ülevaadet kliendi vajadustest, võimalustest ja soovidest.

Tänapäeval töötab Eestis umbes 400 tugiteenustefirmat.

Kõige rohkem on Eestis raamatupidamisteenuse ja juriidiliste konsultatsioonide firmasid. Aina rohkem on arenenud ka infotehnoloogia outsourcing, mida peetakse maailmas kõige kiiremini arenevaks tugiteenuste sisseostmise valdkonnaks.

Vastupidiselt Euroopa ja USA turusituatsioonile on Eestis vähe müügiteenuste pakkujaid, nende arv jääb alla kümne.

Müügiteenuse outsourcingu puhul tuleb enamik tasust tulemusmüügilt, millele lisandub tagasihoidlik fikseeritud tasu.

Andres Kalme, OÜ Melasi Auto juhataja

Oleme loobunud oma ettevõttes raamatupidaja ametikohast, kuna teenuse väljasttellimine on usaldusväärsem ja odavam. Palgalisele raamatupidajale kulutasime iga kuu vähemalt 15 000 krooni (palk, koolitus, töökoht ja töövahendid), raamatupidamise täisteenuse sisseostmine maksab meile suurusjärgus 10 000 krooni kuus, mis teeb 60 000kroonise kokkuhoiu aastas. Lisaks võimaldab raamatupidamisteenuse sisseostmine keskenduda meil paremini oma põhitegevusele. Ostame teenust kvaliteedile orienteeritud ettevõttelt, mistõttu saame professionaalse täisteenuse ning oleme priid raamatupidaja isikuriskist.

Merlis Nõgene, AS DAG Viljandi nõukogu esimees

AS Dag Viljandi on müügiteenust sisse ostnud vaid mõned kuud. Kuna teenus pärineb professionaalsetelt müügiinimestelt, kelle tööle palkamine käiks meile endile üle jõu, siis teenuse sisseotsmine tuleb meile oluliselt odavam.

Planeerisime võtta tööle täiendavalt ühe müügiinimese, mis oleks kaasa toonud 96 000 kr suuruse palgakulu, töökoha loomise koos vajaliku inventari ostmisega 25 000 kr ja igakuised püsikulud 36 000 kr. Kokku on see 157 000 kr lisakulusid. Outsourcing-firma puhul maksame aga vaid tehtud töö eest, st müüdud kontaktide ja leitud klientide eest. Nii jäävad ära püsikulud.

Autor: Kaia-Kaire Hunt