Hallitus võib mürgine olla

Ajalehe TIME 24. juuni 2001. aasta numbrist võib lugeda ühe juhtumi kirjeldust: 52aastasel naisel Houstoni eeslinnast (USA) hakkasid iga kord, kui ta vannitoas käis, silmaääred põletavalt kipitama. Juba mõni aeg tundis ta ennast väga väsinuna, silmanägemine oli nõrgenenud ning kurku piinas kuiv köha. 1998. aastal diagnoositi tal rinnavähk. Kaks aastat peale edukat ravi taastusid haigusnähud uuesti. Ta ei oleks kuidagi suutnud uskuda, et tema haiguste allikas võiks olla peidetud tema 300 000 dollarit maksnud kodu seinte vahele. Ta ei suutnud ka ette kujutada, et peavad abikaasaga alatiseks oma kodust lahkuma, kaasas ainult kass ja koer.

Siiski, just täpselt nii see 2001. aasta alguses juhtuski. Tervisekaitseinspektorid leidsid paksu musta hallitusekihi kasvamas korteri keskosas paikneva vannitoa kõikides kipskrohvist siseseintes. Selles mustas kihis avastati Stachybotrus atra ? hallitusseen, stahhübotrüotoksikoosi tekitaja, mis võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid alates põsekoopapõletikust ja lõpetades ajukahjustusega. Perekonnal soovitati sellest korterist viivitamatult lahkuda ja 30 minuti pärast läksidki nad sealt alatiseks.

Nagu mõni piiblist tuntud katk, roomab mürgine hallitus USA kodudes, koolides ja teistes hoonetes. Meedias on Stachybotrus seenele palju tähelepanu pööranud, kuid on veel teisi hallitusseeni ? kerahallik (aspergillus), karuskera (chaetomium) ja pintselhallik (penicillium) ?,mis samuti tekitavad tõsiseid tervisehäireid. Tuhanded inimesed on ehitajaid, majaomanikke ja kindlustusseltse kohtusse kaevanud korteris tervisehäirete tekkimise tõttu ja varale tekitatud kahju kompensatsiooni tagasinõudmiseks. Alles 2001. aastal kinnitati Kalifornia osariigis esimene seaduseelnõu, mis määrab sisekliima standardid ja seab kinnisvaramüüjatele kohustuse hallituskahjustused kõrvaldada.

Vastuseks sellele püüavad ehitajad ja kindlustusseltsid leida võimalusi oma kahjude vähendamiseks. Tulemuseks on ägedad kohtuvaidlused, millele lisab hoogu ajakirjanduse vahelesegamine uudise hankimise nimel. Hoolimata sellest levivad hallitusseened üha laialdasemalt ? alates maitsvast rokfoori juustust meie toidulaual ja lõpetades vastiku musta kihiga vannitagusel seinal.

Arstid teavad, et mõned hallitusseened võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, astmat või teisi hingamisteede kahjustusi. Laboratoorselt on avastatud, et kerahalliku tekitatud toksiinid võivad põhjustada vähktõbe. Teiselt poolt on peaaegu võimatu juriidiliselt väita, et konkreetses majas kasvavad hallitusseened põhjustasid seal elaval isikul ninaverejooksu või meeltesegadust.

Samas leidub skeptikuid ka arstide hulgas. Nad väidavad, et enamikul inimestest tekib vaid põgus ärritus ?jooksva? nina või vesiste silmade näol ning need mööduvad kohe peale hallitukahjustuse eemaldamist. Teised pole selles aga nii kindlad. 1999. aastal publitseeritud uurimistöös leidsid Mayo kliiniku uurijad, et enamiku põsekoopa- põletikest on põhjustanud hallitusseened. Veelgi hullem oli kahtlus, et hallitus võib põhjustada teatud tüüpi ajukahjustust. On saadud andmeid, et ainuüksi stahhübotrüosega kokkupuutunud inimestel esineb sageli probleeme mäluga, nende kontsentreerumis- ja õppimisvõime on madal. Andmete vähesuse tõttu tuleb seda probleemi edasi uurida.

?Teadusliku tõestuse saamiseks peab olema kõiges sajaprotsendiliselt kindel, tsiviilkohtuasja puhul peavad ainult 51 väidetest tõesed olema, ? väidab Guy Vann, New York City advokaat, kes on mitmeid ?hallitusprotsesse? võitnud.

Olenemata edust kohtuasjades, jääb inimene võitluses hallitusega tihti kaotajaks pooleks. Veebruaris põletas USA-s kohalik tuletõrjeüksus maha maja. Selle elanikke vaevasid krooniline ninaverejooks, kopsupõletikulaadsed sümptoomid, rängad peavalud - kõik hallitusest põhjustatud. Arvutuste kohaselt oleks maja hallitusest puhastamine läinud tunduvalt kallimaks kui selle mahapõletamine ja samale kohale uue ehitamine. Teistel juhtudel ei ole inimestel raha, et advokaadile maksta ja asi kohtuni viia. Seetõttu elavad nad hallitanud majades edasi ja kannatavad.

Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil (substraadil). Hallitusseened on osa seeneriigist ja neid esineb meie planeedil määramatus koguses. Seeni võib leida igas ökoloogilises ni?is ja nad on vajalikud orgaanilise materjali ümbertöötamiseks ainete ringkäigus looduses. Seeneriiki kuuluvad nii pärmid, hallitusseened, söögiseened, puul kasvavad torikud kui ka ?ämmatoss?. Seente elutegevuseks on vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur.

Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed ? 1?20 mikromeetri suurused osakese. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud seenemass või seene poolt eritatavad keemilised ained.

Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas, vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened.

Siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal. Eosed satuvad majja lahtise ukse või akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning õhukonditsioneeride kaudu. Samuti kleebivad mikromeetrilised imekerged eosed ennast välisriiete, jalatsite, kottide, kinnaste ja kodulooma karvade külge ja rändavad nii edasi.

Mitte iga eos ei hakka kasvama. Ainult soodale pinnale sattunult ? vee läbijooksukohad katusel, torude lekkekohad keldris, pidevalt märguv sein vanni või kraanikausi taga, ülekastetud lillemuld, ehitusjärgus vihma saanud puitkonstruktsioon ? hakkavad eosed kasvama. Arengu eelduseks on vähesest õhu liikumisest tingitud püsivalt kõrge õhuniiskus. Paljud ehitusmaterjalid on hallitusseente arenguks väga sobivad, kuna sisaldavad ise vajalikke toiteaineid. Näiteks on märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp, kipsplaadid ja puit teatud hallitusseentele eriti sobivaks kasvulavaks. Teistel materjalidel, nagu kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet, isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil, polster jm, võib hallitus sobival niiskusastmel samuti kasvama hakata nende materjalide pinnal leiduva, sinna õhust sadenenud orgaanilise aine tõttu. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda.

Ainuüksi seente olemasolu siseõhus ei ole piisav argument tervisehäirete sidumiseks seenes leiduvate mürgiste ainete mõjuga. Praegu töötatakse kõikides maailma suuremates mikrobioloogiakeskustes intentsiivselt mõõtmismeetodite kallal, mis määraksid hallituskahjustuste ja tervihäirete vahel teaduslikult põhjendatud seoseid. Tööd raskendab järjest kasvav avastatud seenorganismide hulk ning inimeste vastuvõtlikkuse äärmiselt suur individuaalsus. Kui näiteks firma kontoris on töötajal pikka aega esinenud ärritus- või haigusnähud, siis tuleks peale tööruumide uurida ka tema kodu ja autot, mida ta iga päev kasutab, abikaasa töökohta ning laste kooliruume ? probleemide allikas võib asuda hoopiski seal. Nagu enne öeldud, põhjustavad ehitusmaterjalidest, mööblist, olmetehnikast ja -keemiast eralduvad keemilised ained küllalt sarnaseid nähtusi ning nende eristamine hallituse mõjudest on väga keeruline või isegi võimatu. Segadust suurendavad uued, nn. biolagunevad ja keskkonnasõbralikud materjalid, mis hakkavad eelkõige meeldima just mikroorganismidele.

- kõik hallituseened pole sugugi mürgised, kuid kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga ülemäära palju, siis tuleks nendesse suhtuda ikkagi kui kahjulikesse

- hallitusest tingitud nähud võivad esineda vaid süütu nohu või kompleksse tervisehäire näol

- hallituse likvideerimisega pole tark oodata kuni positiivse laboritesti tulemuseni ? tegutseda tuleb kohe

Eriti kehtib see seente puhul, mis on mürgised küll oma normaalses keskonnas, kuid kaotavad selle võime laboriklaasis ning nõuavad pikema aja jooksul mitmeid kordusanalüüse

- ulatuslikult hallituskahjustatud elukohast on soovitav kas või ajutiselt seene likvideerimise ajaks ära kolida.

Kindlasti ei tohiks kannatada haigusnähtude ägenemise all, mis on tingitud siis juba seeneosade lendumisest puhastamise käigus

- hallitusseente kasvu pole võimalik takistada, sest ootamatuid niiskusepuhanguid tuleb kodus paratamatult ikka ette (näiteks sügisene moosikeetmine ja mahlaaurutamine)

- haigus- või ärritusnähtude korduval esinemisel tuleb ühe võimalusena arvestada hallitusseente toksilist mõju.

Seda juhul kui muud faktorid nagu uue mööbli soetamine, värske remont, koduloomad ja -linnud, sulepadjad, tolmu korjavad toataimed ja muud on läbi kontrollitud)

- suurte taimede istutusnõusid ei tohi üle kasta

- tuleb jälgida, kas tervisehäirete ägenemine on seotud õhuniiskuse- ja temperatuuriga. Hallitusseen vajab kasvuks õhuniiskust üle 70

- keldri kiviseintel esinev valge udune kasukas ei pruugi olla hallitus, vaid müüris liikuva vee väljaauramise tagajärjel sinna sadenenud soolade kogumid või külmal ajal tekkinud härmatis

- ühtegi hallitusseene tüüpi pole vaja eraldi hävitada ? nende kõrvaldamiseks sobivad ühed ja samad vahendid

- Tegutsema tuleb asuda kohe pärast hallituskahjustuse avastamist. Pindmist kahjustust on kerge kõrvaldada. Riidekiu sisse pugenud hallitust on vahel võimatu eemalda

- Esmalt leida niiskusallikas ja see kõrvaldada

- Võimaluse korral tuleb hallitanud materjalid puhastest kohe eraldada. Kõige paremini aitab hallitusel levida kuivanud hallituskorra energiline mahahõõrumine puhaste esemete ja materjalide läheduses

- Kõige lihtsam, kättesaadavam ja efektiivsem vahend on naatriumhüpoklorit ? pesuvalgendaja lahjendatud lahus. See kantakse käsna või vana hambaharja abil pinnale, lastakse seista u 15 minutit, loputatakse hästi ja kuivatatakse kiiresti

- Puhastamiseks võib kasutada selleks ettenähtud spetsiaalseid desinfitseerimisvahendeid, mis sisaldavad samuti naatriumhüpokloritit või teisi aineid, näiteks bensalkooniumkloriidi, booriühendeid. Enne tarvitamist tuleb vahendi kasutusjuhend läbi lugeda

- Pindmise kerge hallituse eemaldamiseks võib kasutada ka söögisoodat

- Enne valgendajaga tööle asumist tuleb kindel olla, et valgendaja või seda sisaldavad teised puhastusvahendid ei rikuks töödeldavaid pindu. Näiteks nailonriie lahustub kokkupuutes naat-riumhüpokloritiga kohe. Valgendaja rikub mitmeidki materjale ? mõningaid plastikuid, alumiiniumi, glasuuritud pindu ja kivi. Parem oleks kontrollida vahendi mõju enne väikesel proovipinnal

- Mitte kunagi ei tohi segada pesuvalgendajat ammoniaagiga. Tulemuseks on tervist kahjustav gaas. Üldse pole soovitav erinevaid puhastusvahendeid omavahel kokku segada

- Puhastamise juures on väga oluline, et mikroorganismide hävitamise ajal on puhastatavad pinnad märjad ? siis ei toimu seeneosakeste õhku lendumist ega laialikandumist

- Soovitav on töö juures kanda tolmumaski ja kummikindaid ning avada tuulutamiseks aknad

- Hallitanud pindu ei ole soovitav pesta kangete fosfaate sisaldavate pesuvahenditega, kuna fosfor on hallitusseentele meeldivaks toiduaineks ja kutsub esile veelgi intentsiivsema kasvu

- Kui pinnatöötlus ei anna tulemusi, siis võib proovida hoida eset 12 tundi või kauem töötlemislahuse sees. Peab kindel olema, et pärast seda jääb esemest või materjalist midagi alles ka

- Loputada tuleb väga põhjalikult, sest sissejäänud valgendaja hakkab materjale aja jooksul aeglaselt lagundama

- Kui hallitust ei õnnestu pärast ühte korralikku töötlust ja loputamist eemaldada, on mõistlik edasistest jõupingutustest loobuda ? see ei õnnestu enam kunagi

- Allergiat põdeval inimesel tuleb paluda puhastustööd tegema kedagi teist. Vastasel korral võib lendunud seeneosadest tekkida äge haigushoog! Teistel pereliikmetel on soovitav puhastamise ajaks kodust lahkuda

- Kui hallitus on raskesti ligipääsetavatel pindadel või kui ala on juba liiga tugevalt hallitanud, siis tuleb see eemaldada ja uuega asendada

- Kui korteris on väga rõske, siis tuleb puhastada ka vaibad ning kindlasti trepikoda. Kui niiskuseallikat ei kõrvaldata, tuleb suurpuhastust üha sagedamini korrata

- Kui korteri sisustus on üleujutuse või veeavarii tagajärjel märgunud, peab püüdma vett imavaid materjale kohe kuivatada. Hallitusnähud ilmnevad märgadel pindadel umbes ööpäeva pärast, seega peab kiiresti tegutsema

- Vaipade alumisi pindu võib päikese käes kuivatades kergelt töödelda vesinikülihapendi lahusega (1 osa 3 vesinikülihapendit ja 5 osa vett)

- Vannitoa kardinat võib samuti valgendajalahusega puhastada. Liiga suure mustumise korral tuleb kardin asendada uuega

- Materjalide kahjustamise ohu korral võib kasutada teisi kodupuhastusvahendeid, mis on vähem agresiivsed

- Mööbli katteriiet ja vaipasid võib lasta keemiliselt puhastada. Tähtis on pärast hallituse eemaldamist materjal võimalikult kiiresti kuivatada

- Tuulutada ei tohi enne kui hallitanud pinnad on märjaks tehtud! Materjalide kuivamise ajaks tuleb tagada hea ventilatsioon

- Pinnaviimistlusmaterjalidest on hallitusele kõige vastuvõtlikumad lateksvärvid, eriti kui on kasutatud linaõli baasil valmistatud krunti. Kõige hallituskindlamad on välistööde emailvärvid

- Valmistatakse ka spetsiaalseid hallitusvastase lisandiga värve, kuid terviseriski tõttu ei soovitata neid sisetingimustes kasutada

- Värske kuiva õhuga tuulutamine eemaldab ebameeldivat lõhna kõige paremini, võib kasutada ka õhuvärskendajaid

- Kõige parem hallitustõrjevahend on majas valitsev puhtus ja kuivus

Avaldatud ajakirjas ?Keskkonnatehnika? 5 ja 6/2001

Autor: Urve Kallavus