Lastele tuleb õpetada ettevõtlikku mõtlemist

Euroopas on ettevõtliku inimese kujundamisest saanud üks arengu võtmeküsimus. 2001. aastal algatas Euroopa Komisjoni Ettevõtluse Peadirektoraat Euroopa Liidu (EL) riikides ja Norras ekspertuuringu ettevõtlushariduse olukorra hindamiseks. Aasta hiljem kaasati kandidaatriigid ja Island. Uuring oli ajendatud hirmust Euroopa kasvava tööpuuduse ees ning murest, et Ameerika tootlus jätkuvalt Euroopat ületab.

Ameerikas on väikeettevõtlus elustiil ning juba lapsepõlves võrdne muude karjäärivalikutega. Euroopa noor näeb ennast tööturul aga kohaotsija ja töövõtjana. Esmalt peab ettevõtlusharidus kujundama ettevõtlikku ellusuhtumist.

Sellise ettevõtlushariduse või õigemini ettevõtlikkushariduse peaks laps omandama võimalikult varakult. Kitsam suhtumine ettevõtlusharidusse tähendab juba oskuste omandamist oma ettevõtte loomiseks ja juhtimiseks.

Võrreldes muu Euroopaga ei ole Eestil põhjust praegust ettevõtlushariduse taset häbeneda. Euroopa eksperdid toovad isegi Eestit teistele eeskujuks. Eriti edukas on Eesti olnud ettevõtlushariduse edendamisel algklassides. Umbes pooled koolid kasutavad Junior Achievementi (JA) mängulist ja eluhoiakuid kujundavat programmi ?Seitse sammu ühiskonna tundmaõppimisel?.

Kuid olukord pole siiski kiita põhikoolides. Ettevõtliku inimese kujundamisega tegeletakse majandusõppe tundides, kuid tunniplaanis on selle jaoks koha leidnud vaid vähesed koolid. Ometi on just keskaste see, kus väljalangevus on suurim ja keskhariduseta noor otsene täiendus töötutele. Ettevõtlusõppe lisamine põhikoolide programmi aitaks mõnegi püsimatu rübliku koolis hoida ja annaks toimetulekuoskusi neilegi, kes koolist välja langevad. Hea näide on Kabala Põhikool Rapla maakonnas, kus ettevõtluskallakuga majandusõpe on programmides juba mitu aastat. Õpilased loovad lihtsustatud õpilasfirmasid ja sügiseti tõstab õppijate huvi majandusnädal. Keskkoolides on siiani kõige tõhusamalt ettevõtlust õpetatud õpilasfirmade kaudu, mis on Eestis tegutsenud juba üle kümne aasta.

Õpilased leiavad äriidee, valivad juhtkonna, toodavad, müüvad ja peavad aruandlust. Õppeaasta lõpus firma lõpetatakse ja koostatakse lõpparuanne. Kõnekad on Norra uuringute tulemused, mille põhjal tervelt viiendik õpilasfirma läbinud noortest on 24.-35. eluaastaks loonud oma firma. Keskmine firmaloojate hulk samaealiste hulgas on vaid 4,5 protsenti. Lootusrikkaks teeb, et Eesti õpilasfirmad on Euroopa tugevamate seas. Euroopa õpilasfirmade võistlustel on neid ära märgitud juba aastaid. Sel suvel pärjati Paide Ühisgümnaasiumi õpilasfirma STAFF Londonis toimunud Euroopa võistlustel 21 riigi seas kolmanda kohaga. Alla jäädi vaid tugevatele ettevõtlusriikidele ?veitsile ja Saksamaale. See aktiivõppe vorm võiks olla laiemalt levinud. Kui majandusõpe on ainetund umbes kolmandikes Eesti gümnaasiumides, siis õpilasfirma programmi pakub gümnaasiumidest vaid kümnendik.

Peale JA programmide õpetatakse Eestis ettevõtlust üksikute eriprogrammide järgi. Näiteks Otepää Gümnaasiumis tehakse kohalike ettevõtetega koostööd Rootsist alguse saanud Balti ärikoolitusprogrammi põhjal. Ehk tuntuim ettevõtlusõppe element on iga-aastane JA töövarju päev, mis sel aastal on 27. novembril. Vanemate klasside õpilased saadavad tööpäeva jooksul varjudena ettevõtjaid, juhte ja teisi töötajaid.

Ettevõtlushariduse vajadust tunnetavad nii õpilased kui nende vanemad. Programmide laienemist piirab sageli koolijuhtide hirm anda ära riigieksamite ainetunde, mille tulemuste põhjal koole kevadeti reastatakse.

Suurim pidur ettevõtlusteadmiste levikule on aga see, et koolitaseme ettevõtlusõpe on mittetulundussektori ja entusiastlike õpetajate kanda. Riiklik toetus ja isegi huvi on vaevu tajutav. Kui majandusteadus on riiklikus õppekavas sees isegi Lätis ja Leedus, Soomest ja Norrast rääkimata, siis Eestis sisaldab riiklik õppekava majanduse algteadmisi vaid kodaniku- ja ühiskonnaõpetuse raames umbes 40 õpikulehekülje ulatuses. Põhitähelepanu pööratakse riigi rollile majanduses, maksude maksmisele ja tarbija õigustele. Ettevõtlusest pole juttugi.

Nokia otsimisest on saanud leierdatud termin, mida keegi enam tõsiselt ei võta. Ometi võiks mõtlema panna see, et Eesti noorim patendiomanik on helkuritüdruk Karoli Hindriks, kelle ettevõtmine sai alguse just õpilasfirmast.