Eesti elanikud tarbivad järjest rohkem.

Vähenenud on nende vastajate arv, kelle sissetulekutest esmavajaduste rahuldamiseks piisab, kuid kes endale suuremaid väljaminekuid lubada ei saa (43 protsendilt 39 protsendile), teatas Turu-uuringute Asi toote- ja tarbimiseuuringute juht Iivi-Riivits-Arkonsuo.

Suurenenud aga nende vastajate arv, kes hindavad enda ja oma leibkonna majanduslikku olukorda keskmiseks (23 protsendilt 29 protsendile). See osa vastajatest peab siiski oma kulutusi väga täpselt jälgima, sest ollakse seotud laenude, järelmaksude ning liisinguga.

Nende osa, kes saavad lubada endale meelepäraseid väljaminekuid, on kasvanud seitsmelt protsendilt kümnele.

Kui eelmise aasta veebruaris hindas oma leibkonna olukorda viletsaks 19 protsenti vastajatest, sest sissetulekute jaotamine söögi, esmatarbekaupade ja kommunaalkulude vahel nõudis tõsist arvestamist, siis selle aasta veebruaris andis sellise hinnangu 16 protsenti küsitletutest.

Majanduslikku olukorda hindas nii viletsaks, et raha jätkub hädavaevalt söögiks, viis protsenti küsitletutest. Eelmisel aastal aga seitse protsenti.

Küsitluse käigus päriti ka, kuidas käitutakse, kui hädapärane kodutehnika (televiisor, külmkapp, pesumasin) üles ütleb. Kui eelmisel aastal vastas kolmandik vastajatest (34 protsenti), et kahjuks lükkub uue hankimine edasi, siis sellel aastal vastas nii veerand (25 protsenti) vastajatest.

Selle aasta uuringutulemuste järgi ostaks kolmandik vastajatest (33 protsenti) uue kodutehnika järelmaksuga või liisinguga eelmise aasta 27 protsendi vastu.

Turu-uuringute AS viis küsitluse läbi mõlemal aastal veebruari alguses küsitledes 1000-ndet 15-74 aastast elanikku proportsionaalselt rahvastiku jaotumisele Eesti piirkondade vahel.