Riigiasutused jagavad maid kohtus!

Äripäeva Online avaldas 24. märtsil uudise ?Kohus ei võtnud maksuameti kaebust menetlusse?. Uudis puudutab andmekaitse inspektsiooni ning maksu- ja tolliameti vaidlust, mis puudutab dokumendiregistri avalikustamist. Pööramata tähelepanu asja sisulisele probleemile, tekitab meis kummastust probleemi lahendamise moodus. Maksuamet on esitanud halduskohtule kaebuse inspektsiooni ettekirjutuse tühistamiseks. Kuna halduskohus ei võtnud kaebust menetlusse, esitas maksuamet erikaebuse ringkonnakohtule.

See, et üks amet esitab teise vastu kaebuse halduskohtusse, tundub iseenesest uskumatuna, kuid erikaebuse esitamist ringkonnakohtule saab nimetada nürimeelsuseks. Valitsuse seaduse § 101 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused lahendatakse alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda. Ei ole mõeldav, et ühe subjekti (s.t riigi) erinevad asutused jagaksid maid kohtus. Maksuameti loogikast lähtudes võiksid hakata ministeeriumid omavahel kohtus käima, maavanem võiks kaevata halduskohtusse valitsuse peale jne. See võiks lõppkokkuvõttes halvata riigiasutuste töö. Võimude lahususest tuleneb, et kohtuvõim ei saa sekkuda täidesaatva võimu asutuste omavahelisse asjaajamisse. Kohtu ülesanne on kaitsta füüsilisi ja juriidilisi isikuid riigivõimu omavoli eest. Eestis on erinevate riigiorganite vahelised vaidlused lubatud erandlikel juhtudel. Põhiseaduse § 142 lg 2 annab õiguskantslerile õiguse pöörduda valitsuse või ministri vastu. Ametitele või inspektsioonidele ei ole antud õigust pöörduda teise omasuguse vastu. Selline vaidluste lahendamise viis ei ole kooskõlas ka üldse halduskohtumenetluse loogikaga, sest Eesti halduskohtusüsteem on üles seatud subjektiivsete õiguste kaitsele. Julgeme sügavalt kahelda selles, et maksuhalduril kui riigivõimuorganil on subjektiivsed õigused.

Kivi tuleb heita ka valitsuse ja auväärt ministrite kapsaaeda, kes oleksid pidanud juba ammu sekkuma ja ära hoidma selle, et mõned ametnikud katsetavad küsitava väärtusega kontseptsioone halduskohtus ja raiskavad sellega ainult maksumaksja raha. Jääb vaid üle loota, et valitsus lahendab probleemi ja maksu- ja tolliamet ei kaeba valitsust kohtusse.