Monopoli karjatamise raske kunst

Eestis valitseb igale inimesele ja ettevõttele eluliselt tähtsat elektrisektorit riigi omanduses olev monopolettevõte Eesti Energia (EE). Monopolide tegevuse reguleerimine on keeruline, olgu tegemist eraomandusel põhineva või riigile kuuluva ettevõttega. Tihti kohtab pettekujutlust, et riigile kuuluva monopoli ohjamiseks pole erilisi seadusi vajagi. Piisab lihtsalt poliitikute ja ametnike käskudest-keeldudest. Paraku ei ole see nii, kui riigimonopol töötab eraõiguslikul alusel. Aktsiate kuuluvusel ei ole ettevõtte töö regulatsiooni seisukohalt tähtsust.

Riik võib eriliste huvide ja sotsiaalse vastutusega subjektina loomulikult anda oma ettevõttele äriliste eesmärkide kõrval ka spetsiifilisi täiendavaid ülesandeid või selle tegevust mõnedes valdkondades poliitiliselt suunata või piirata. Seda saab aga teha ainult seadusesätete abil. Üldkoosolekuna toimiv minister, riigi huve nõukogus esindavad isikud ja tegevjuhtkond peavad hoolitsema ettevõtte äritulemi maksimeerimise eest, kuni seadusandlik võim neile õigusaktiga muid kohustusi ei pane. Meie õnneks on EE riigi omanduses, st elektrilüliti on meie endi käes. Eesti rahval õnnestus tõrjuda katsed EE erastamisega teiste riikide käsi sisse tuua.

Töö EE nõukogus veenab mind üha enam, et selle monopolettevõtte tegevuse seadusandlik ja poliitiline regulatsioon sisuliselt puudub. Vastu on võtmata poliitilised otsused ja välja on töötamata seadusepügalad, mis ühelt poolt kindlustaksid EE stabiilse jätkusuutliku arengu ja teisalt väldiksid monopoli omavoli tarbija suhtes. Poliitilise otsustamatuse ja seadustiku nõrkuse tõttu on tarbijad, eriti väiketarbijad, kaitsetud. Neid ähvardavad ülemäärane elektri hinna tõus ja ebaõiglane põhjenduseta püsitasu peakaitsme amprite või kWde eest. Kui Riigikogu seadusandjana kohe otsustavaid samme ei astu, osutuvad valeks kõik rahustavad jutud sellest, et praegu planeeritav elektri hinna järsk tõus on viimane. Vastupidi, praeguse olukorra jätkumisel ähvardab tarbijaid elektri hinna tõus tuntavalt üle investeerimisvajadustega määratud objektiivse taseme. Neil tuleb lisaks investeerimiskoormusele kanda ka omanikule dividendide teenimise kohustust. Monopolettevõte püüab laenuvõtmise asemel hoopiski hinda tõsta, mis veeretaks praegusele suhteliselt vaesele tarbijale ebaõiglaselt suure koormuse tulevaste põlvkondade jaoks tehtavate investeeringute kinnimaksmisel. Väiketarbijaid ähvardab veel majandusministri kavatsus lasta suurtarbijad vabaturule ja veeretada väikestele elektri varustuskindluse kinnimaksmine. Monopoli seaduslikult reguleerimata hinnapoliitika tõstaks hinda praegusega võrreldes enam kui kolmandiku.

EE-l on kohustus kindlustada elektrienergia kättesaadavus kogu riigi territooriumil. Elektrienergia ja selle ülekandmise hind peab olema kõigile ühesugune. EE püüab aga kõikvõimalikke püsitasusid tõstes elektrivarustuse kindlustamise kohustusest kõrvale hiilida. Eelkõige maapiirkonna ettevõtetele ja majapidamistele püstitati liiga kõrge liitumistasu. Maksta tuleb peamiselt võimaluse eest elektrit saada, mitte elektri tegeliku tarbimise eest. Seega veeretab monopol oma kohustused tarbijate kaela.