Hilisem ja järsem tõus ei klapi

Kui energiaturu inspektsioon otsustas mitte rahuldada Eesti Energia (EE) struktuuri kuuluva põhivõrgu hinnataotlust, väitsid kriitikud, et kui elektri hind ei tõuse täna mõõdukalt, kerkib see mõne aasta pärast hüppeliselt. Kas sellel väitel on tõesti alust?

Elame majanduskeskkonnas, kus valitseb inflatsioon, mitte deflatsioon, seega on kaupade ja teenuste hinna tõus pikaajalises perspektiivis kindlasti paratamatu. Viimasel paaril aastal on inflatsioon Eestis olnud suhteliselt mõõdukas, jäädes 2% piirimaile. Vabal turul tegutsev ettevõtja ei saa toote või teenuse hinda kergekäeliselt ja sageli isegi mitte inflatsiooniga sarnases tempos tõsta, sest konkurendid hingavad kuklasse. Olukord on erinev loomulike monopolide puhul, sh vee- või elektrimajanduses.

Energeetikavaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele on n-ö virtuaalseks konkurendiks tururegulaator energiaturu inspektsioon, kes kontrollib, et teenuse osutamiseks tehtavad kulud oleksid põhjendatud ning ettevõtte kasum ei ületaks lubatud piirmäära. Reguleerimise alla kuulub energeetikaski vaid loomulike monopolide tegevus ehk valdkonnad, kus konkurents ei ole võimalik, nt elektrivõrkudes.

Elektrienergia tootmine ei ole enamikus Euroopa riikides enam monopoolne tegevus, sest elektrit saavad toota erinevad ettevõtjad mitmest erinevast energiaallikast. 1. juulist on kõikide ELi riikide, v.a Eesti, tööstus- ja äritarbijatel võimalik valida, milliselt tootjalt elektrit osta. 1. juulist 2007 avaneb see võimalus ka enamikule ELi riikide kodutarbijatele. Eesti on elektrituru avamisele küsinud üleminekuperioodi, seetõttu kontrollib energiaturu inspektsioon Eestis ka elektri tootmise hinda, mis aga varem või hiljem lõpeb.

EE poolt veebruaris esitatud hinnataotluse läbivaatamine toimus kooskõlas ELi direktiiviga, mille põhjal olid EE võrguteenuste hinnad tootmise ja müügi hindadest täielikult eristatud. Analüüsisime põhi- ja jaotusvõrku sõltumatute ettevõtetena. Lükkasime põhivõrgu hinnatõusutaotluse tagasi, kuna oleme seisukohal, et põhivõrgul on võimalik hoida kulusid aastas kokku 156 miljoni krooni ulatuses. Kui me nii täna otsustasime, kas siis elektri hinna tõus järgmisel või ülejärgmisel aastal tuleb seetõttu järsk ja hüppeline? Lihtne vastus on ?ei?, siin puudub seos. Hindasime EE põhivõrgu ehk rahvakeeli kõrgepingevõrkude kulusid. Lugedes EE viimaseid majandusaruandeid, mis on kättesaadavad ka ettevõtte koduleheküljelt, lööb vist iga majandusanalüütiku nägu särama. Lisaks ettevõtte heale majanduslikule tervisele kasvab jõudsalt kodumaine elektritarbimine. Viimases kvartalis kasvas tarbimine 4%, eelmisel majandusaastal aga koguni 6,2%.

Mõistagi kasvab elektritarbimine koos majandusarengu ja elatustaseme tõusuga. Rusikareegel on, et elektritarbimise kasv moodustab vähemalt poole SKP kasvust. Meie majanduskasv on viimaseil aastail olnud 6% ringis. Näiteks Soome majandus kasvab aastas ligikaudu 3%, elektritarbimise kasvuks prognoosib Soome elektrituru regulaator vähemalt 1,4% aastas. Lisaks on Eurostati andmeil Eestis elektrienergia tarbimine elaniku kohta Euroopa vanast 15 liikmesriigist ligi 10% väiksem. Ehk siit lihtne järeldus: elektri müük elektrivõrkude kaudu kasvab lähiaastail vähemalt praeguses tempos ehk 3?4% aastas.

Elektritarbimise suurenemine ei too kaasa märgatavat püsikulude kasvu. Elektrivõrgu püsikulud sõltuvad vähe sellest, kui palju müüakse elektrit võrgu kaudu tarbijatele. Võrkudes on peamine muutuvkulu kadude kompenseerimiseks ostetav elekter ning kokku jääb muutuvkulude osakaal põhivõrgus 15% piirimaile.

Seega, kui võrguettevõtete kulud suurenevad inflatsiooniga sarnases tempos, kompenseerib kulude tõusu elektritarbimise kasv. Lisaks sellele on loogiline eeldada ka tootlikkuse tõusu, mis jääb meil veel tunduvalt ELi keskmisele alla. Inflatsioonist tingitud kulude kasvu tasandab nii elektritarbimise suurenemine kui ka ettevõtte võimalus kulusid kokku hoida.

Täpselt samasuguse järelduseni jõuaksime, analüüsides nt Eesti suurima börsiettevõtte Hansapanga tegevust. Pank on viimase paari aasta jooksul oluliselt langetanud eluasemelaenude intresse. Hiljaaegu võisime lugeda, et laenu pakutakse juba intressimääraga Euribor + 1,1%. Samas võivad nii analüütikud kui ka aktsionärid vaid rõõmustada. Kuigi toodete hinnad langevad, panga majandusnäitajad tugevnevad ning kasum kasvab. Võib teha vaid ühe järelduse: panga tulemused kasvavad koos turu kasvuga ning samas suudetakse tegevuskulusid kontrolli all hoida.

Ei saa väita, et elektri hinna tõusu edasilükkamine tähendab järsemat hinnatõusu tulevikus. Nagu praegune madal intressimäär ei tähenda ilmtingimata kõrgeid intresse eluasemelaenu taotlejatele tulevikus. On küll üks aspekt, mis elektri hinna tõusu vältimatuks muudab, kuid see ei puuduta elektrivõrke, vaid elektri tootmist. See vääramatu asjaolu on keskkonnamaksude tõus ELis. Keskkonnamaksude tõus on ettevõttele juhitamatu kulu, mille elektritarbijad peavad paratamatult hinnatõusu kaudu kinni maksma. Kuid see on juba keskkonna- ja energiapoliitika küsimus, mille üle ei otsusta meie.