?Kõik moodulmajad ei ole ühte nägu,? kummutab OÜ Matek projektijuht Tanel Kokk ühe suurima eksiarvamuse. ?Klient võib meile tuua enda koostatud projekti ja kuna sel juhul on maja kallim vaid täiendavalt väljatöötatava projektdokumentatsiooni maksumuse võrra, ei ole ka raha takistuseks päris enda maitse järgi tehtud maja ehitamisel,? räägib Kokk. Ka pole moodulite mõõtu ette antud, seega võib vabalt tellida üle 200 m² suuruse maja. Kõik detailid valmistatakse tehases, mis võimaldab suurt täpsust ja seega ka kõrgemat kvaliteeti. Koka sõnul on kõigil kasutatavatel materjalidel kas rahvusvaheliselt tunnustatud vastavussertifikaat või kasutusluba, mis ei anna alust kahtlustele, nagu poleks moodulmaja kvaliteetne. Samuti võib moodulmajale panna kivikatuse, sest katusekandjate projekteerimisel arvestatakse kivikoormusega isegi siis, kui klient kivikatust paigaldada ei kavatse. ?Moodulmaja ei vaja ka lisasoojustust, sest klaasvillast piisab täiesti,? selgitab Kokk.
Just moodulmaja võimaldab kliendil mitmes punktis kokku hoida, sest soovi korral saab osta vaid soojustamata vihmakindla majakarbi. Samas on võimalik lasta suuremad tööd ehitusfirmal ära teha ning siis siseviimistluse kallal ise vaikselt edasi nokitseda. Neile, kes nii kaua oodata ei malda, on olemas nn võtmed kätte pakett, mis teeb kliendi majaomanikuks kolme kuuga.
Aasta-aastalt on kasvanud ka palkmajade populaarsus. Menukuse põhjuseks pakub OÜ EstNor juhataja abi Kaupo Mägi palkmaja ekstreemsust ja erilist välimust. Kuid just need omadused on loonud arvamuse, nagu ei sobiks palkmaja igasse keskkonda. Kaupo Mägi ei paneks palkmaja tõepoolest kivist majade keskele, kuid samas ei näe ta suuri takistusi palkmaja sobitamisel teiste puidust majadega.
?Norras on maju, mille esimene korrus on puitkarkassist ja teine palgist, ning nende välimusel pole viga midagi,? põhjendab ta. Viimane sõna keskkonda sobivuse kohta jääb siiski valla öelda.
OÜst EstNor on võimalik tellida kuni 500ruutmeetriseid maju ? suuremate ehitamiseks ei jätku neil lihtsalt ruumi.
?Maja tuleb enne tehases kokku panna, et siis hiljem lahti võetuna kliendi maadel üles seada,? selgitab Mägi. Selle eripära tõttu ei tehta EstNoris maju kuusest, vaid männist. Kuusk nimelt ei klapi pärast ühekordset lahtivõtmist enam nii hästi kokku kui mänd.
Kuigi puuliiki valida ei saa, on võimalik ise otsustada peaaegu kõik muu, alates maja kujust ja lõpetades juhtmete asupaigaga.
?Puitkarkass- ja moodulmaja ei erine teineteisest eriti, karkass on ehk ainult pisut odavam,? arutleb puitkarkassmaju tootva Ehitusmaakler OÜ eelarvestaja Rando Trohanov. Ühe erinevusena mainib ta siiski, et karkassmajal on võrreldes moodulmajaga võimalik rohkem viimase hetke muudatusi teha.
Trohanov ei ole nõus, et kohapeal ehitatav maja on ebatäpsem, viidates selle sõltumisele ehitajast.
Võrreldes puitkarkassmaja ja palkmaja, leiab ta, et viimane on tuleohtlikum. Karkassmaja kolme kuu kanti jääv valmimisaeg aga ei erine eriti teiste majatüüpide valmimiseks kuluvast ajast.
Enamik Kodumajatehases valmivatest ruumelementmajadest püstitakse väljaspool Eestit. Sihtkohamaas tõstetakse nad vundamendile ning tehakse vajalikud ühendused (elekter, vesi, kanalisatsioon). Hoonetes on eelnevalt kogu siseviimistlus tehtud (seinad tapeeditud, parkett põrandal, niisked ruumid plaaditud jne), samuti on paigaldatud köögimööbel. Ruumelementidest oleme valmistanud kuni viiekorruselisi elamuid.
Eestis paigaldatavaid maju tuleb vaid lähemale transportida, kõik muu käib samamoodi kui Soomes. Eramajade hinnad algavad 1,4 miljonist kroonist (106?111 m2 maja koos krundiga, ?võtmed kätte?).
Mis puudutab meie inimeste majavalikuid, siis tundub, et üha enam hakkab domineerima nn võtmed kätte lahendus. Majas olgu kõik valmis ja korras, haljastus tehakse siiski valdavalt ise.
Need ajad, kus ise aastaid oma maja ehitati, on möödas.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.