Korralikult köetud ahi kestab kaua

Jaan Muuli on mees, kes teab ahjudest kõike, sest on pottsepana töötanud 1957. aastast saati. Ta võrdleb ahju autoga. ?Talvel ei hakka ju eelsoojendamata masinaga kohe kihutama. Miks siis ahjuga seda tehakse?? ei mõista ta. Pärast pikka suve tuleb hakata ahju uuesti tööre?iimiga harjutama. Sellepärast peab esimest korda kütma vaid poole normiga ? pool sületäit hommikul, teine õhtul. Meeles tuleb pidada, et ahi ei peagi kohe soojaks minema, vaid saavutab oma tipptemperatuuri alles paari tunni pärast. Seda teadmata kiputakse ahje üle kütma, sest tegelikult on Eesti ahjud mõeldud vaid korra päevas kütmiseks. Vaid siis, kui väga külmaks läheb, võib veel korra puid lisada.

Õige kütmistehnika on iseenesest lihtne. Kõigepealt tuleb ahju panna ¾ puudest ja siis umbes poole tunni pärast ülejäänud. Selline tegutsemisviis aitab vältida jahtumist korstnas, mis pikas perspektiivis tekitab pigi ning võib lõppeda korstna lammutamisega. Kütmisel on ahju kasutegeur suurem, kui kütta ahju ?vuhinaga?, sellega tagatakse kõrge temperatuur ahju koldes ning suitsugaaside kiire liikumine lõõrides. Mida kiirem on suitsugaaside liikumine lõõrides, seda suurem on soojuse ülekanne ahju seintele. Puude valikul tuleks arvestada nende kütteväärtust. Kõige parem on kütta haava või lepaga, sest tamm ja kask kurnavad ahju rohkem. Puud ei tohi olla märjad ning parima tulemuse saavutamiseks tuleks nad asetada risti-rästi, sest siis pääseb hapnik paremini ligi. ?Ahi ei ole prügikast,? tuletab Andresson meelde. ?Kilekoti põletamine maksab hiljem umbes lõõride näol kätte.? Et vältida vingugaasi sattumist tuppa, tuleb enne kütmise lõpetamist vaadata, kas sinised leegid on süte pealt kadunud, alles siis võib siibri sulgeda. Eriti ettevaatlik tuleb olla turbabriketi puhul, mis oleks kõige targem pidevalt segades täiesti tuhaks põletada.

Õigesti küttes ei näe soojemal ajal korstnast tulevat suitsu, talvel tuleb korraliku kütja korstnast helehalli tossu. Must suits näitab, et ahjus on liiga palju puid ning põlemiseks napib hapnikku. Valge suitsu põhjuseks on märjad puud. Külma ilmaga on suits alati valge.

Ahju vastupidavus sõltub tööre?iimist, materjalist ning meistrist. Ülekütmise suhtes eriti tundliku tavalise tellisahju eluiga on vähemalt viis aastat, kuid hea peremehega glasuurahi peab vastu mitu inimpõlve.

Väärkohtlemise tagajärjel (tavaliselt on selleks ülekütmine) tekivad ahju mõrad, mis ilmuvad alles paari päeva pärast. Pragude kiirabiks võib kasutada savi ja liiva segu, ent see välimuselt kole jääv variant on vaid ajutine lahendus ning Muuli paneb südamele, et oskamatult täidetud pragudest võib ikkagi ohtlikku vingugaasi tuppa immitseda. Kui aga ahi täiesti käest ära lastakse ning võlvid sisse kukkuma hakkavad, tuleb täiesti uus soojaandja ehitada.

Tuleohutuse seisukohalt tuleks korstnat pühkida kaks korda aastas. Enda ohutuse seisukohalt oleks tark kutsuda professionaal. Kaminameistris korstnapühkijana töötav Urmas Maamägi kinnitab, et isehakanud korstnapühkijad kutsuvad lõpuks ikka spetsialisti. ?Tavaline inimene ei pruugi teada, et puhastada tuleb nii korsten kui ka küttekolle,? toob Maamägi näite. Aga tahm ja pigi, mis puhastamata jätmisel lõõride seintele jäävad, põlevad paremini kui puu. Eriti ohtlik on sügis, kui algab uus kütteperiood. Just siis esineb kõige rohkem ülekütmist, mis pühkimata korstna puhul võib tekitada tulekahju. Kuna korstna põlemisel ei ole leeki näha, saab tulekahju tuvastada kohina järgi korstnas ning kobrutava värvi järgi soojamüüril. Kui see kuumus jõuab pühkimata lõõri, läheb ka see osa kuumaks ning lae ning lõõri vahele jääv tolm võib temperatuuri tõusust süttida.

?Kellel ei ole kahju investeerida oma maja heaoluks 300?400 krooni aastas, peaksid kindlasti tellima korstnapühkija,? leiab Maamägi. Selleks pole tarvis muud kui pisut raha, prügiämbrit, ajalehte ning redelit. Viimase puudumisel ei jää töö tegemata, sest alati jõuab mingisugusele kokkuleppele.