Euroliidus võtab maad Paabeli segadus

Euroopa Liidu administreerimine näeb ette, et iga dokument ning kõne europarlamendis tõlgitakse kõikidesse ametlikesse keeltesse. Eesmärk on õilis, aga tee selleni kulukas ja töömahukas. Samuti pole piisaval hulgal tõlke.

Euroopa Liidu ees seisvad tõlkeprobleemid on tohutud. Kolmapäevane Wall Street Jour­nal kirjutas, et 2005. aastal läheb tõlkega seonduv Euroopa Liidule maksma 18,9 miljardit Eesti krooni, mis tähendab kulutuste kasvu kolmandiku võrra.

Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Andres Tarand näeb 20 ametliku keele kasutamist majanduslikult ebaotstarbekana. Samas arvas ta, et toimida tuleks pigem kõigi riikide rahvuslikku rahulolu arvestades. ?Rahvusriikide küsimus on delikaatne,? sõnas Tarand.

?Eestikeelse tõlke nõudmine Euroopa Parlamendis on eelkõige põhimõtte küsimus, mitte hädavajadus,? lausus europarlamendi liige Marianne Mikko. ?Parlamendis on tavapärane, et komisjoni või delegatsiooni juhatamisel kasutatakse kindlasti ka emakeelt.?

Euroopa Liidus on 20 ametlikku keelt, mille hulgas ka eesti keel. Ametlike keelte vahel on võimalik 380 kahepoolset tõlke kombinatsiooni. Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia liitumisel tõuseks kombinatsioonide arv üle 500.

Pärast kümne uue riigi liitumist on tekkinud probleeme tõlkide leidmisega. Eriti kitsas on sünkroontõlkidega. Iga europarlamendi plenaaristung nõuab 57 tõlki, kes valdavad kolme keelt. Alati pole aga kõik kohad täidetud ning sõnavõtte tuleb vahendada läbi mitme tõlgi. Nii tekib saadikute vahel arusaamatusi, kirjutas Wall Street Journal.

Euroopa Liidule oleks kasulikum, kui tõlgid suudaksid mõlemat: vahendada nii dokumente kui ka suulist kõnet. Kuid karmid seadused on tõlkeala rangelt kaheks lahutanud. Wall Street Journal märgib, et sünkroontõlkijaks soovijatest võetakse tööle vaid kümnendik.

Euroopa Liidu institutsioonide juurde atesteeritud suulise tõlgi Made Sultsoni sõnul on eestlaste üle aga põhjust olla uhke. ?Suulise tõlgi konkursi läbinute protsent oli meil liitunud riikide hulgas kõrgeim,? rääkis Sultson. Tema arvates on vaja 20 ametlikku keelt seepärast, et lihtsal eurooplasel puudub keeleoskus. Samuti paneb tõlget tellima kohtumistel kasutatav raske ja tehniline keel. Sultson meenutas ühe euroametniku sõnu, et parem maksta tõlkide kui sõja eest.

Euroopa Komisjoni Tallinna tõlkebüroo juhataja Jyrki Lappi-Seppälä märkis, et üheksa uue ametliku keele lisandumine on tekitanud probleeme. Peavalu on valmistanud nii tõlke kvaliteet kui ka suured mahud.