Oma viienda tegevusaasta künnisel võtsime nõuks uurida, kuidas on läinud neil ettevõtetel, kes on KredExi abiga laenu võtnud. Kuna tehtud investeeringu mõjulepääsemiseks on ka teatud aega vaja, võtsime vaatluse alla aastatel 2001?2002 laenukäendusi saanud ettevõtted ning analüüsisime nende majandusnäitajaid 2003. a lõpu aruannete järgi.
2001. a käenduse saanud firma käive oli keskmiselt 13 mln krooni, 2002. a 16,5 mln krooni. Poolteise aasta pärast oli nende käive kasvanud keskmiselt 40%, mis on väga hea näitaja, kui võrrelda seda majanduse üldise kasvunumbriga. Kolm neljandikku käendust saanud firmadest oli kasvanud ja töötajaid juurde võtnud.
Kui arvestada kokku loodud töökohad ja võtta maha kadumaläinud töökohad, siis keskmiselt on perioodil tekkinud juurde seitse töökohta iga laenu saanud ettevõtte kohta. KredExi käenduse on 2001? 2004 saanud üle 450 ettevõtte. Ma ei väida, nagu oleks ainuüksi tänu KredExi käendustele tekkinud juurde üle 3000 töökoha, aga kahtlemata on meie tegevus olnud oluline.
Äripäev on üsna tänuväärselt üleval hoidnud debatti riiklike toetuste vajalikkusest. Novembri lõpus Äripäevas avaldatud EK konkurentsivoliniku raportist selgus huvitav tõsiasi, et Eesti annab ettevõtlusele riiklikke toetusi kolm korda vähem kui ELi vanad liikmesriigid.
Riiklike toetuste puhul tehakse vahet arengut soodustava ja turgu moonutava abi vahel. Arengut soodustavaks peetakse teadus- ja arendustegevust, regionaalset arengut, ettevõtlikkuse tõstmist. Arengut moonutab aga toetus, millega hoitakse kunstlikult üleval raskustesse sattunud ettevõtteid või müüakse kaupa alla turuhinna tänu riiklikele subsiidiumidele. Eesti on ELis praktiliselt ainus riik, kus peaaegu kogu riiklik abi kuulub esimesse valdkonda.
KredExi laenukäendused on ühed turulähedasemad, sest toimivad koostöös kommertspankadega ja ei suru erasektori tooteid turult välja. Kuna ettevõtjad maksavad käenduste eest ka tasu, siis on riigiabina käsitletav osa üsna marginaalne ja võib realiseeruda selles, kui makstavad laenukahjumid peaksid ületama teenitud tasusid. Seni ei ole riik KredExi ettevõtlusskeemi toetama pidanud.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.