Planeerimisseadusesse tehti oluline muudatus

Planeerimisseaduse oluline muudatus jõustus 8. mail: kui planeeringu kohta on menetlemise käigus esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ei tohi kohalik omavalitsus ega muu haldusorgan planeeringu kehtestamise päevast arvates 14 päeva jooksul anda ehitamist käsitlevat haldusakti, näiteks ehitusluba. Sealhulgas mõistetakse nii tee-ehitusluba, kirjalikku nõusolekut kui ka kasutusluba.

Muudatus oli äärmiselt vajalik, arvestades seaduse eelmise redaktsiooni mitmeti­tõlgendatavust.

Eelmise redaktsiooni kehtivuse ajal hakkasid mitmed kohalikud omavalitsused keelduma planeeringu alusel ehituslubade väljastamisest näiteks kuni detailplaneeringu kohta algatatud kohtuvaidluse lõppemiseni.

On õige, et planeerimis­menetluse eesmärgiks on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestava, tasa­kaalustatud ja säästva ruumilise arengu tagamine ja selle eesmärgi saavutamiseks on planeerimismenetluses ette nähtud avalikkuse kaasamine ehk siis igal isikul on õigus ja võimalus esitada oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahendusele. Samuti võib kehtiva seaduse kohaselt planeeringu vaidlustamiseks kohtusse pöörduda iga isik põhjendamata, kas ja kuidas planeering konkreetselt tema õigusi rikub või huve riivab.

Sisuliselt andis see aga nii mõnelgi juhul võimaluse algatada paariaastane kohtu­maraton ja seda üksnes ühel eesmärgil: sundida detail­planeeringust huvitatud isikut maksma kaebaja ette­kirjutatud hüvitist.

Kuigi õigusringkondades avaldati korduvalt arvamust, et seadus seni kehtinud kujul oli õigusvastane, lõpetab uus ja selge regulatsioon tarbetud vaidlused ja detailplaneeringute vaidlustamise õiguse kuritarvitamise. Kohus saab jätkuvalt otsustada detail­planeeringu kehtestamise otsuse peatamise, kuid seda iga üksikjuhu asjaolusid arvestades ning kaaludes sealjuures nii avalikku huvi kui ka detail­planeeringust otseselt puudutatud ja kolmandate isikute õigustega.