Riia eest ära ja Helsingile järele

Tallinn on Eesti majanduse süda. Infarktiohtu pole. Kunagine populaarne arvamus, et kogu Eesti raha ringleb Tallinnas ja kuni 30 kilomeetri raadiuses Tallinnast, peab paika.

Majanduslikust vaatenurgast läheb Tallinnal hästi, ja selle põhjuseks on osaliselt olnud ka õnn - hea geograafiline asend Põhjamaade pealinnade lähenduses. Soomlastel, rootslastel ja norralastel on siia olnud lihtne investeerida, sest põld on kodu lähedal, saab silma peal hoida ning vajadusel kasta ja hooldada.

Tallinna poliitiliselt suunatud areng on aga heitlik: sageli vahetuv võim, politiseeritud ametnikud ja pidevalt muutuvad prioriteedid.

Kui Tallinna kultuuri-, spordi- ja ärikeskkond liigub täiskiirusel rongina Helsingile järele ja Riia eest ära, siis poliitikud tõmbavad aeg-ajalt käsipidurit enne kurvi või tunnelit. Krigin kostab kaugele, kuigi päris rööbastelt maha pole me jooksnud.

Tallinna peamised konkurendid on Helsingi ja Riia. Helisingi tõmbab ära rahvusvahelisi üritusi. Tallinna teatakse liiga vähe. Helsingi on Euroopast vaadates tuntud ja turvaline. Helsingi asus vastu raudset eesriiet, aga meie asusime selle taga. Aja eelis on suur.

Selleks, et suhtumist murda, peame olema mitte sama head kui Helsingi, vaid paremad. Keegi ei lähe vanast kauplusest uude sisseoste tegema, kui uus väidab, et ta on sama hea. Turunduses loeb unikaalsus. Tallinn peab suutma näidata ja reklaamida oma unikaalsusi ja näitama uutele tulijatele oma eeliseid. Unikaalsused on meil olemas, eeliste pakkumisega saame hakkama.

Soodsus on seni olnud meie üks peamisi müügiargumente. Laiemalt vaadates ka atraktiivne maksupoliitika. Aga siin jääme juba lätlastele tublisti alla. Ettevõtete tulumaksuvabastus on tore asi, kui tahad investeerida. Aga kui investeering on tehtud, tahab investor tulu välja võtta. Lõunanaabrid lubavad seda teha 9% odavamalt. Maksud on üks põhjus, miks Baltimaade ärikeskuseks on kujunenud Riia. Geograafiline asend muidugi ka - nii Tallinnasse kui ka Vilniusesse on Riiast 300 kilomeetrit.

Lätlased on suutnud maailmale jätta mulje, et nemad on Baltimaade mõistus ja südametunnistus ning Riia on selle selge füüsiline väljendus. Ka Hansapanga - Eesti äri eduloo - peakontor on Riias palju muljetavaldavam kui Tallinnas.

Ameerika ÜhendUriikide ametisolev president ei ole kunagi Eestis käinud. Riias on. Ja paraku Vilniuses ka. Kui rääkida pealinna arengust, siis on see tugevalt integreerunud riigi arengu ja otsustega. George Bushi Riia-visiidi ajal sai Riia nautida tunde rahvusvahelist telepilti, mis tutvustas ka linna.

Mõlemalt lähinaabrilt on meil palju õppida ja seda teadmist tuleb ära kasutada. Linna kui terviku arengu seisukohalt on äärmiselt oluline, et keskkonda luuakse tasakaalustatult. Kõiki olulisi valdkondi tuleb arendada, et keskkond muutuks atraktiivseks paljudele inimestele, mitte ainult kitsastele huvigruppidele.

Majandus loob arenguks kõige olulisemad eeldused - töökohad ja maksubaasi. Tallinnal on need eeldused täidetud. Nüüd tuleb otsida tasakaalu. Stabiilsust. Kindlaid ja ühiseid eesmärke. Näiteks jõuda arengus Helsingile järele ja minna Riia eest ära. Ambitsioonikas, aga saavutatav.