Eestis leiab vaid mõned fotoleheküljed

Ohtralt leiab digifotomaailmas toimuvast ülevaateid andvaid, näpunäiteid jagavaid ning fotosid näitavaid lehekülgi. Peamiselt on tegu ingliskeelsete lehtedega, Eestis on põhjalikke fotokülgi vähe.

foto.diip.ee ? üks populaarsemaid professionaalidele mõeldud lehekülgi, mis on alguse saanud 2003. aastal. Fotodiipi haldavad mõned fotograafiaentusiastid. Lehelt võib leida temaatilisi uudiseid, näpunäiteid, kolumneid, infot antakse näituste, raamatute ning muu kohta. Fotosid ise Fotodiip ei eksponeeri, välja arvatud artiklite illustratsioonid. Foto.diip.ee on Eestis ainulaadne lehekülg, mis peaks olema iga natukenegi rohkem fotograafiaga tegeleva inimese lugemisvara.

foto.kala.ee ? Fotodiibi kõrval teine teadlikule fotograafile suunatud lehekülg, mis pakub eelkõige võimalust pilte üles panna ning neid hinnata ja kommenteerida. Fotod on jagatud eri kategooriatesse, nagu abstraktne, elusloodus, makro, maastikud, mustvalge, sport, portree ja nii edasi.

www.pilt.ee ? pildialbumiteenust pakkuv pilt.ee on koduks üle kuuele miljonile fotole, mis jagatud enam kui 250 000 fotoalbumisse. Iga huviline võib luua mitu albumit ning laadida lihtsa veebiliidese kaudu üles oma pilte. Ülesseatud fotosid on võimalik jagada kõigiga või lubada ligipääs ainult oma pilt.ee kasutajast sõpradele. Tavaliselt kasutatakse pilt.ee?d sündmustel jäädvustatud fotode eksponeerimiseks. Nii annavadki tooni eelkõige sünnipäevadel tehtud pildid. Fotograafiahuvilisele pole pilt.ee kuigi huvitav keskkond, sest häid pilte tuleb otsida tikutulega. Samas algajale fotograafile on pilt.ee heaks võimaluseks oma teoseid tutvustada ning koguda arvamusi ? fotosid on võimalik ka kommenteerida ning hinnata.

Fotopäevikud ? üha enam võidavad populaarsust interneti fotopäevikud ehk fotoblogid. Tegemist on tavaliselt ühe fotograafi veebipäevikuga, kus ta näitab oma paremaid pilte. Nagu kunstis ikka, on ka fotoblogides olevatel piltidel jutustada mingi lugu. Kuna foto peab rääkima enda eest, ei koormata fotosid sõnadega. Kuna päevikuid uuendatakse regulaarselt, ideaalis kord päevas või natuke harvemini, on vaatajal lihtne järge pidada. Suurte fotolehekülgede miinuseks on tihti just suur fotode hulk ning kindlasti jääb midagi huvitavat nägemata. Fotopäevikud on mahult palju väiksemad, seetõttu ka hõlpsad jälgida.

Eestis on oma töid internetti panema hakanud ka pressifotograafid.