Logistikasektoris tuleb uuendusterikas aasta

Alanud aastal toimub nii olemasoleva kui ka uue infrastruktuuri veelgi jõulisem arendamine. Näiteks autovõrgu arendamine Aasias ja infrastruktuuri arendamine Hiinas, sealhulgas uute Boeing 747 lennukite kasutuselevõtt, millest saavad kasu lõigata ka Eesti kliendid, kes nendel turgudel toimetavad.

Meile endile on kordaminekuks kindlasti TAPA sertifikaadi saamine, mis lubab meil kõrgtehnoloogilist tehnikat transportida.

Kirjade saatmise mahud peaksid säilima samas suurusjärgus kui eelmiselgi aastal.

Ekspresspakkide osas loodame tulemust, mis ületaks majanduskasvu enam kui kolmekordselt ehk 10% majanduskasvu korral, peaks meie ekspressteenus kasvama 30%.

Senine edukas koostöö on lisanud meile tublisti enesekindlust ja usku, et tulevikus oleme suutelised ühendama oma logistikavõrgud Läti Postiga.

Häid koostöövõimalusi logistikavallas näeme ka Põhjamaade ning Loode-Venemaa suunal, kus logistikavõrkude ühendamise eelduseks on ühtsetele standarditele üleminek. Taolise koostöö eesmärgiks on ennekõike kiirema, lihtsama ja mugavama teenuse osutamine klientidele, kellel on ärisuhted naaberriikidega.

Eelmisel aastal alustasime logistikaalast koostööd Smarteniga, kellelt ostame postkontorite sortimendis olevate kaupade ladustamise, komplekteerimise ja veoteenused. Meie nägemus on, et tegevusi, mis otseselt ei ole meie põhitegevusalaga seotud, ostame sisse.

2006. aastal plaanime turule tulla senisest kvaliteetsema rahvusvahelise kullerteenusega. Oleme välja kuulutanud hanke, leidmaks rahvusvahelist kullerteenuse võrku omavat kullerfirmat, kellega koostööd alustada.

Kokkuvõttes võib öelda, et sellel aastal saab Eesti Postis kõige kiiremini kasvavaks teenusvaldkonnaks olema ekspressteenused, mille maht võib lähiaastatel isegi kahekordistuda.

Inglise logistikahiiu Exeli ost mõjutab kõige enam meie selle aasta tegemisi ja protsesse.

1. jaanuarist käivitus meil kellajalise kättetoimetamise teenus ka Aasia riikidesse. Kui esmaspäeva õhtul Tallinnas meile saadetis üle anda, siis jõuab see sihtkohta Tokyos juba järgmisel kolmapäeval kell kaksteist keskpäeval. Veebruaris on meil plaanis käivitada raha-tagasi-garantiiga teenus Euroopa Liidu sisestele kullersaadetistele. Juhul kui me ei toimeta saadetist õigeaegselt kohale, maksame kliendi taotlusel transporditasu tagasi või anname võimaluse sama summa eest tasuta transporditeenuseid kasutada. Sel aastal on plaanis käivitada ka uus e-lahenduse süsteem, mis hõlbustab importteenuse kasutamist. Teenus võimaldab teha arvuti taga ära kõik vajalik saadetise importtellimuse esitamiseks, vormistada kõik saadetise dokumendid.

Esimeses kvartalis on plaanis avada maatranspordi kaubaliin Eesti ja Türgi vahel. Liin teenindab kuni 2500 kg kaaluvaid saadetisi.

Sel aastal kasutusele jõudvad uued tehnilised lahendused ja võimalused pakuvad ehk mõningast leevendust ettevõtete tööjõuprobleemile. Laos kasutatavate tehniliste vahendite hinnad, nii nagu arvutite omad, kas jäävad samaks või langevad.

Leian, et automatiseerimine laos on selle ja paari järgneva aasta võtmeküsimus tihedas konkurentsis elus püsimiseks. Tegu võib olla murrangu aastaga, kus pannakse paika järgnevate aastate jõujooned ettevõtete vahel. Muutustele avatud firmad säilitavad oma edu ka tulevikus. Seega võib mõneti nimetada tänavust aastat murranguliseks.

Logistikaturu mahtude kasv ei saa olla väiksem üldisest majanduskasvust, pigem vastupidi. Mahtude kasvule Eestis aitab kaasa meie soodus asukoht, mis on paljude transiidiklientide huviorbiidis.

Eelkõige on tunda Eesti jaoks uute, suure lisandväärtusmarginaaliga transiitkaubagruppide sisenemissurvet. Samas pole riik selle soodustamiseks midagi ette võtnud. Näiteks 25,25 meetri pikkuste autorongide teema, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei suuda lahendada juba aastaid. Suurema mahutavusega autorongide lubamine meie teedele transiitkaupade veoks võimaldab kasvatada ühe autojuhi poolt loodavat lisaväärtust. Samas on kuni 25,25 meetri pikkused veokid vajalikud selleks, et Eestit üldse hakatakse võtma kui tõsist transiidikeskust. Eesti asukoht ja logistikaäri potentsiaal ongi meie kauaotsitud Nokia.

Nii 2006. kui ka järgnevatel aastatel on oodata arengut efektiivsema laologistika korraldamises, kus moodne laotehnika -aitab kompenseerida tööjõukulutuste kasvu. Tööjõu nappus on süvenev ja iga tootmine, mis on vanadest Euroopa riikidest meile kolinud või kolimas, vajab spetsiifilist ladu. Universaalsete ladude rajamiselt minnakse üha enam üle spetsiaalsete ladude väljaehitamisele, kus on juba idee staadiumist peale teada, missugust kaupa, kuidas ja millises mahus ladustatakse. Kindlasti ei tähenda see aga meile juba tuttavate universaalsete ladude - selliste, kus n-ö midagi ikka hoida saab - kadumist.

Universaalsed ja spetsiifilised laod pigem eristuvad üksteisest paremini. Ka minnakse pikemas perspektiivis ladude rentimiselt üle ladude ehitamisele, sest on näha, et Eestisse on mõtet ladusid ehitada.

Projekteerijalt ei tellita enam karpi ilma eelnevalt valminud logistilise lahenduseta. Optimaalne logistiline lahendus peab olema projekteerimise aluseks, et mitte lubada asjatuid kulusid.