Intresside tõus kujundab 2006. aasta

Intresside tõus jätkub majandusgurude hinnangul nii USAs kui ka Euroopas, kuid mõõdukas tempos, et mitte majanduskasvu ohtu seada. Arvatakse, et aasta lõpuks on Euroopa Keskpank tõstnud baasintressi praeguselt 2,25 protsendilt 2,75-3 protsendile. USA keskpank (Fed) peaks oma intressi kergitama samavõrra ehk tasemele 4,50-4,75%. Samas ei oska turud Fedi uue juhi Ben Bernanke käitumist veel aimata, mis lisab veidi ebakindlust.

Optimistlike prognooside kohaselt peaks maailma peamise majandusmootori USA majandus kasvama stabiilselt 3-3,5% tempos. Aga see pole sugugi kindel ja just USAs nähakse ohumärke. Näiteks viidatakse kinnisvaramulli lõhkemise võimalusele.

Suur küsimärk on see, kuhu pöörab eelmisel aastal muu maailmaga võrreldes tagasihoidlikult esinenud USA aktsiaturg. New Yorgi börsi alahinnatus muu maailmaga võrreldes eeldaks uut tõusu. Ent kui Aasia ja eriti Tokyo börsil nähakse paremaid võimalusi, samuti kui USA suur jooksevkonto ja eelarve puudujääk ei ärata investoreis usaldust, väheneb rahavool Ameerikasse. See lõpetaks ameeriklaste priiskava tarbimise ja tagajärjed oleksid rängad nii USA kui ka kogu maailma majanduse jaoks. Näiteks tuntud USA Harvardi ökonomist Kenneth Rogoff peab 50% tõenäosusega võimalikuks, et USA liigub lähiaastail viimase 30 aasta suurima kriisi poole.

Üle pikkade aastate valmistab analüütikutele rõõmu Aasia majandusliidri Jaapani areng. See on viimased kümmekond aastat olnud seisakus ja seitse aastat hinnalanguses. Kui mujal maailmas valmistab inflatsioon peavalu, siis Jaapanis eelmise aasta lõpus alanud hinnatõus näitab lõpuks ometi nii majanduse kui ka sisetarbimise elavnemist. Tervenduskuuri läbi teinud Jaapani firmade kasumid kasvavad ja Tokyo börs on taas pälvinud investorite huvi.

Häid märke on üle mitme aasta ka Euroopa suurima majandusega Saksamaal. Selle aasta majanduskasvuks prognoositakse Saksamaa kohta tubli 1,5-2,0%. Saksamaale tulevad kasuks isegi seal juunis algavad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Riigi kaubanduskoja (DIHK) hinnangul suurendab MM Saksa majanduskasvu 0,3%.

Dollari ja euro vahekorda kaaludes prognoosivad suured rahvusvahelised pangad, et aasta algul dollar tugevneb, kuid aasta lõpu poole nõrgeneb selgelt euro suhtes. Eri hinnangutel maksab euro aasta pärast 1,27-1,31 dollarit.

Eesti naaberriikide ja peamiste kaubanduspartnerite majandusväljavaated pole samuti laita. Rootsis peaks majanduskasv tulema üle 3%. Maksude vähendamine peaks hoogustama tarbimist, ka investeeringud kasvavad.

Soome Pank prognoosib SKP tõusu neljale protsendile. Kasvu toetavad tugev sisenõudlus ja ehitusbuum.

Läti majanduskasvuks pakuvad analüütikud 7,5-8,5%. Majandust veavad endiselt kaubandus, ehitus ja töötlev tööstus. Jõudsalt kasvavad nii eksport (25-30%) kui ka import (20-25%).

Venemaa loodab, et jätkub enam kui 6protsendine majanduskasv. Majandust ohustab eelkõige investeeringute vähesus. Jätkuvaks probleemiks on inflatsioon, mis analüütikute hinnangul tõuseb üle kümne protsendi.