Ameerika turule toodetud uued autod tulevad Eestisse

Määrus jõustub tõenäoliselt veebruaris ning selle tulemusena võivad Eestis langeda luksusautode hinnad enam kui kümme protsenti. Uus eelnõu kaotab keelu tuua mujalt regioonidest Eestisse -autosid, millel on Euroopa mudel olemas.

Muudatuse vastu on Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit (AMTEL), mis koondab Eestis ametlikke automüüjaid. AMTELi juhi Jaak Uudla väitel tekitab uus määrus tarbijates segadust, sest USAst imporditud sõidukitele ei laiene tehase garantiitingimused.

Premium Motors Grupi nõukogu esimehe Jürgen Vesteri väitel satuvad suurima löögi alla Saksa automargid. Euroopas on need autod märgatavalt kallimad ja vahe tema arvutuste kohaselt on 5-17%. Hinnavahe suurus oleneb automargist, odavamate markide puhul on hinnavahe väiksem.

Näiteks Porsche Cayenne Turbo maksab USAs sama palju kui meil odavam variant Cayenne S. Ameerikas on Mercedese M klassi luksusmaastur samuti umbes 10 protsenti odavam. Samas on niigi odavama hinna eest USAs müüdavad Porsche Cayenne ja ka M klassi Mercedes parema varustusega, võrreldes Euroopa mudelitega.

Üks mudel, mis pärast määruse jõustumist Eesti turul surve alla satub, on Chrysler Voyager. Palju võib kannatada Chrysler 300C, mille Ameerika teisikut ehk Dodge Magnumit praegu veel Eestis registreerida ei saa. Konkurents tiheneb ka Lexuse müüjate vahel, sest tõenäoliselt hakatakse Eesti turule USAst tooma maastureid RX330, LX ja GX. Nimetatud automargid hakkavad siin turul isegi pärast Euroopa Liidu kümneprotsendise maksu tasumist maksma märgatavalt vähem, kui on kohalike diilerite praegused hinnad.

Jürgen Vesteri sõnul on tal andmeid ligi 30 sõiduki kohta, mis juba praegu Eesti parklates uue määruse jõustumist ootavad. Palju räägitakse Eestis ka suurest hulgast sõidukitest, mis ootavad Ameerikas uue määruse jõustumist, et need siis sealt Eestisse müüki tuua saaks.

Vesteri hinnangul võib esialgu suurimaks kannatajaks olla Porsche ametlik esindaja, sest Cayenne on populaarne mudel ja Ameerikast tulnud autod on odavamad ja võivad Eestis selle mudeli müügiga tegeleva firma müüginäitajad alla viia.

Andrus Lint Porschede müügiga tegelevast Baltijas Sporta Auto Eesti filiaalist ütles, et keeruline on momendil uue määruse mõju hinnata. Ta oli aga päri, et konkurents tiheneb ja USAst imporditud autod võivad kuni veerandi nende klientidest ära tõmmata.

Näiteks võib maastur Porche Cayenne?i puhul USAs hind olla 30 protsenti madalam kui Eestis. 1,5 miljoni kroonise auto puhul on 30% juba suur hinnavõit ja seetõttu uus määrus kohalikku autoturgu kindlasti mõjutab.

Lint lisas, et USAst toodud luksusautodele ei laiene tehase ametliku esindaja poolt pakutavad tehase garantiitingimused ja on kliente, kes eelistavad seetõttu osta auto ametlikust esindusest. Teisalt on hinnavõit suur ja luksusautode ostjate majanduslik seis hea. Seetõttu võivad nad eelistada tehase garantiita sõidukit, sest probleemide korral suudavad nad remondi enda taskust kinni maksta.

"Väikese põntsu see määrus senistele müüjatele ikka paneb," lausus Lint. Teisalt aga suureneb klientidel valikuvõimalus ning Eestisse on nüüd võimalik tuua ka selliseid -autosid, mida siin varem ei saanud müüa.

Siiski ei saa mainimata jätta seda, et autotootjad ise on asunud oma Euroopa edasimüüjaid kaitsma. Jürgen Vesteri sõnade kohaselt on Ameerikas määratud kindlad diilerid, kes võivad ekspordiks müüa. Neid oli kunagi 30-40, kuid tänaseks on neid alles vaid 5-6. Autotootjad teevad kõik selleks, et USAst oleks võimalikult raske autosid kätte saada.

Andrus Lint lausus, et autotootjad võivad sekkuda siis, kui USAst hakatakse autosid tooma suurel hulgal. Kui aga vahendajad hoiavad madalat joont, siis tõenäoliselt ei hakata ka USAs nende tegevust piirama.

Uue määruse väljatöötamisega tegelenud majandusministeeriumi ametnik Priit Vene ütles, et uue määruse iseloomustamiseks sobib väljend - kirik keset küla. AMTEL soovis jätkata konservatiivselt ja oli piirangute leevendamise vastu. USA -autode impordist huvitatud ettevõtjad soovisid aga veelgi liberaalsemat lähenemist.

Vene ei osanud hinnata uue korra mõju kohalikule autoturule. "Selge on see, et tarbijale lisandub valikuvõimalusi. Kindlasti on selliseid tarbijaid, kes soovivad sõita eksklusiivsete autodega ja nende jaoks valik suureneb," rääkis ta.

Uus eelnõu muudab ära hetkel kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. märtsi 2004. aasta määruse nr 44 "Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri". Kaks olulist muutust on esiteks sõidukitüübi perekond, mis tahetakse kaotada, ja teiseks üksiksõiduki tüübikinnitus, mis on vajalik Euroopas tüübikinnitust mitteomava sõiduki arvele võtmiseks. ARK tehnoosakonna juhataja Andres Soots selgitab: "Sõidukitüübi perekonnad kaotatakse, kuid testid jäävad. See tähendab, et iga üksiksõiduki arvele saamiseks on teste vaja teha."

Küsimusele, miks meil sellist seadusemuudatust vaja on, vastab Andres Soots: "Me ei ole autotootja maa, meil ei ole turgu, mida kaitsta. Autode toomise kord läheb lihtsamaks sellega, et kaob sõidukitüübi perekond. Kõikvõimalikud liiklusohutuse jaoks vajalikud nõuded ju ikkagi jäävad."

Uue määruse jõustumine võib turule tuua palju uusi üksiküritajaid. Kindlasti tasub ostmisel ettevaatlik olla sellega, kas autol siin regioonis garantii kehtib või mitte ja kas seda siin üldse arvele saab. Nagu Andres Sootski, manitseb Premium Motors Grupi nõukogu esimees Jürgen Vester inimesi ettevaatusele, sest võib küll juhtuda, et saadakse kuskilt odavalt auto, aga seda Eestis arvele ei saa, kuna ta ei lähe testidest läbi. Uuena on -autod tehtud eri regioonide jaoks ja eri regioonides on erinevad nõuded. Vester mainib, et enne, kui keegi hakkab midagi endale tooma, võiks internetist auto VIN-koodi järgi uurida, kuhu regiooni auto tehtud on ja kas ta üldse saab kunagi testidest läbi. Muidu jääbki -auto mõnda Eesti sadamasse nukralt ootele.

Enne Eestis registreerimist tuleb USAst toodud autole teha testid. Eestis neid teste praegu teha ei saa.

Uus protsess USAst auto toomise puhul näeks välja nii, et tuuakse auto, mis vastab praegu kehtivale sõidukitüübi perekonna mõistele ehk millel on Euroopa mudel olemas. Paberid, mis on antud sõidukile tehtud erinevate testide kohta ARKs juba olemas, ei kehti USA mudeli kohta seni, kuni tootja või ELi poolt aktsepteeritud sertifitseerija pole kinnitanud, et testi tulemused on samad mõlemal mudelil.

Toodud autole peab tegema testid, mis kinnitavad auto vastavust Euroopas ja Eestis esitatavatele nõuetele. Eestis neid teste veel teha ei saa ja lähim koht selleks on Soome. Premium Motors Grupp ASi nõukogu esimehe Jürgen Vesteri sõnul on keskmiselt testide maksumuseks 3000 eurot. Siiski nendib mees ka seda, et hind kõigub erinevate mudelite puhul päris palju.

Hoopis teine lugu on kasutatud autodega, mis tarvitades ikka kuluvad. Asi nimelt selles, et kõikvõimalikud näitajad langevad ja testide läbimine on veelgi küsitavam.

Kogu loo teine pool on, mis juhtub selle määruse jõustumisel Eesti autoturul. Kõik osapooled nendivad, et puudutab see küsimus ju tegelikult kasutatud autosid ja uusi kallemaid sõidukeid. Viimaseid sel põhjusel, et näiteks USAs on turg märksa tihedam ja suurema konkurentsiga ja seega autod odavamad ja paremini varustatud. Juhtuda võib see, et üksiküritajad hakkavad Ameerikast autosid tooma ja neid siin müüma. Nii lihtne see siiski pole, nimelt peab autol olema tüübikinnitus ja garantii. Siin tulevad mängu jälle erinevad regioonid, sest mitmetel automarkidel on garantiid regioonipõhised. Näiteks Toyota, Lexus, Nissan ja Infinity annavad oma autodele garantii regioonis, mille tarvis nad toodetud on, ehk kui auto on tehtud Ameerika turu jaoks, siis kehtib garantii seal, ja kui -auto on tehtud Euroopa jaoks, siis kehtib garantii Euroopas. Tõsi on küll see, et näiteks Daimler Chrysleri autodel on ülemaailmne garantii, kuid Toomas Kreek Silberautost nendib, et USAst toodud autodele ei laiene Eestis Mobilo Life?i mobiilsusgarantii.

Kui auto on pärit teiselt mandrilt, võib juhtuda see, et omanikust läheb mööda ka täna tavaliseks muutunud tagasikutsumine. Üllar Taniberg Viking Motorsi juhatuse esimees selgitab: "Kuna tootja teab, kuhu turule on üks või teine mudel vastava kerenumbriga müüdud, siis teavitab ta esindusi, milliseid -autosid tuleks ülevaatusele kutsuda. Selle käigus teeb esindus vajalikud muudatused ja kliendi jaoks ei ole see mure, samuti ei maksa see kliendile midagi. Kui auto on omal käel toodud Ameerikast, siis tehasel ei ole aimugi, et see auto asub kusagil mujal. Teinekord võib mõnigi tagasikutse olla tõsise iseloomuga, kui räägime piduri- või roolimehhanismidest."

Eelnõu koostamise jooksul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ühendust võtnud ka Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liiduga, et teada saada tema seisukoht uue eelnõu kohta.

Kahes ministeeriumile kirjutatud kirjas väljendab AMTEL oma seisukohta, olles selgelt muudatuste vastu.

AMTELi juhatuse esimees Jaak Uudla kirjutab esimeses kirjas: "Leiame, et juhul kui samasse sõidukitüübi perekonda kuuluvatele sõidukitele on juba omistatud Eestis riiklik tüübikinnitus, puudub igasugune vajadus nende impordiks väljastpoolt Euroopa Liitu." Samuti nenditakse kirjas ministeeriumile seda, et võimaluse loomine teistele turgudele (USA, Venemaa, Austraalia, Hiina, India) mõeldud sõidukite turustamiseks Eestis mõjub negatiivselt nii tarbija huvidele kui ka keskkonnale ja liiklusohutusele.

Määruse muutus võib Uudla sõnul müügile mõjuda küll. Siiski nendib ta, et mõjusid võib näha enamjaolt kallimate autode segmendis, mida Ameerikast tasub tuua. Alla poolt miljonit maksvate autode segmendis Jaak Uudla muutusi ei karda, sest neid tema arvates eriti tooma ei hakata.