Hinnatõus tabab väikeste elektrifirmade kliente

Samal ajal, kui Eesti Energia tütarettevõtte jaotusvõrgus elektri hind kodutarbijatele ligi protsendi võrra langeb, tõuseb see Eesti Energia tütarettevõtte konkurentide kodutarbijatele 3-6 protsenti, sest energiamonopol tõstab elektri hinda ligi 7 protsenti just nendes pakettides, mille kaudu edasimüüjad elektrit ostavad.

Hinnanguliselt puudutab eelseisev hinnatõus ligi 10 protsenti elektriostjatest ehk 150 000 Eesti tarbijat.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) elektrinõukogu esimehe Are Veski sõnul kasutab Eesti Energia enda tütarfirma OÜ Jaotusvõrk toetamiseks ristsubsideerimist.

"Erinevalt Eesti Energiale kuuluvast OÜst Jaotusvõrk pole konkureerivatel võrkudel võimalik katta kulusid elektri tootmisest ja ülekandest saadava kasumi arvel," lausus Veski.

Eesti Energia näib leppivat, et tütarfirma võitluses konkurentidega ei saa sellelt nõuda suurt panust emafirma kasuminumbri suurendamiseks. Seda näitab asjaolu, et kui 2002.-2004. aastal jäi Eesti Energia varade tootlus elektri tootmisel 8 ja 11 protsendi ja põlevkivi tootmisel 17 ja 31 protsendi vahele, siis Jaotusvõrgu varade tootlus oli samal ajal negatiivne, jäädes vahemikku -0,2 kuni -23 protsenti.

Vaatamata Jaotusvõrgu eelmise aasta kuue kuu kasumi ligi 50protsendilisele kukkumisele aasta varasema ajaga võrreldes ning müügi ja klienditeeninduse kahjumile vähendab Eesti Energia talle alates märtsist võrgutariife ligi protsendi võrra.

Jaotusvõrgu konkurentides tekitab selline mitteefektiivne majandamine ja langusele lisahoo andmine hulgaliselt küsimusi.

Jüri alevis elektrienergia müügiga tegeleva ASi Elveso arendusjuhi Arvo Neimari sõnul on enamik väikesi võrguettevõtjaid sõlminud lepingud Jaotusvõrguga ja seetõttu ei saa nad elektrit müüa odavamalt, kui neil on võimalik seda Jaotusvõrgult osta.

Neimari väitel koheldakse neid praegu tavaliste äriklientidena, kuid tegelikult ei tohiks võrguettevõtteid käsitleda mitte tarbijate, vaid edasimüüjatena. "Peaks kehtima spetsiaalne edasimüüja pakett, mis oleks odavam kui mis tahes lõpptarbija pakett," lausus ta.

Eesti Energia põhjendab teatavate pakettide hinnatõusu sellega, et ettevõtte varasemad prognoosid osutusid ekslikeks ja seetõttu ostis Eesti Energia ise Narva Elektrijaamadelt elektrit ligi 9 protsenti kallimalt, kui seda teistele võrguettevõtjatele edasi müüs.

Eesti Energia väitel võivad kõik võrguettevõtjad Eestis vabalt valida, kas osta elektrienergiat Eesti Energia lõpptarbijatele mõeldud pakettidega või osta seda otse Narva Elektrijaamadelt.

"Võrguettevõtjad ei ole kohustatud ostma elektrienergiat lõpptarbija hinnapakettidega, kui see neile majanduslikult mõistlik pole," teatatakse avalduses.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing saatis 10. jaanuaril pöördumise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Pöördumisele olid alla kirjutanud näiteks BLRT ERA, Dvigatel-Energeetika, EKE Ärikeskus, Fortum Elekter, Kuusalu Energia, Loo Elekter, Merirahu Võrgud, Saku Maja, Narva Elektrivõrk, Vattenfall Estonia, VKG Energia - kokku 22 firmat.