Eesti Draamateater pakub vaatajaile põhjamaist romantikat, homme esietendub Selma Lagerlöfi tähtteoste hulka kuuluva "Gösta Berlingi saaga" dramatiseering.
Lavastaja Priit Pedajase sõnul on see suurejooneline ja kirglik teekond, kus kohtub pea pooltega draamateatri 37liikmelisest näitetrupist.
Rootsi saaga viib vaataja 19. sajandi algusesse romaani autori kodumaa kõrgetesse metsadesse ja kaunitesse mõisatesse, kabelisse ja sepikotta, taluõue ja põlislaande.
Saaga peategelane Gösta Berling on ühest armuloost ja seiklusest teise kihutav "langenud mees", endine pastor. Ihaldusväärse Gösta armastus ei too aga kellelegi õnne. Meeleheites sõlmib ta lepingu saatana endaga, lubades koos 12 kaaskavaleriga terve aasta elada vaid rõõmule. Sellest lepingust võib mehe päästa vaid siiras naisearmastus. Aga kurat kiusab, hing igatseb, põlislaas kohiseb ja ahvatleb seiklustele...
Lavastuses on rohkesti muusikat ja Laine Mägi seatud tantse, selles kajab vastu rootsi pärimuste müstika ja vägi, looduse hingemattev ilu ja jõud. Draamateatri lavale on selle ilu toonud kunstnik Aime Unt.
Põhjusi, miks Priit Pedajas otsustas "Gösta Berlingi saaga" lavale tuua, tuleb otsida kümne aasta tagant. Toona tõi ta lavastuse välja Vilniuse noorsooteatris. "Kõik ideed ei realiseerunud oodatud moel, midagi jäi sisse kripeldama," tõdeb ta.
Õhkõrnad niidid seovad homme esietenduvat lugu ka teise Pedajase lavastusega, jõulukuul draamateatri laval olnud looga "Pidulaulud vastu talve". Seal jutustati "Gösta Berlingi saagast" pärit karujahi lugu. Uuslavastuses seda aga ei kuule ega näe, küll on kahe lavastuse vahel paar muusikalist ühendusliini.
Nimiosalist Gösta Berlingit kehastab Tiit Sukk, teistes osades Ain Lutsepp, Ita Ever, Anti Reinthal, Raimo Pass, Tõnu Kark, Jaanus Orgulas, Tõnu Oja, Maria Avdjushko, Margus Prangel, Guido Kangur, Priit Pedajas, Tõnu Mikiver, Rasmus Kaljujärv, Sulev Teppart, Kersti Kreismann, Ester Pajusoo, Kaie Mihkelson, Harriet Toompere, Pille Lukin, Riina Maidre, Maria Klenskaja ja Laine Mägi. Viiulit mängib Maarja Nuut.
Gösta Berlingi kuju loonud kirjanik Selma Lagerlöf (1858-1940) on rootsi kultuuris üks tähelepanuväärsemaid naisi. 1909 sai ta esimese rootslasena ja esimese naisena Nobeli kirjandusauhinna. Eestis tuntakse Lagerlöfi kindlasti ka tema teise suurteose, muinasjutulise loo "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi" järgi.
Autor: Ülle Hallik
Seotud lood
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.