Ringluses võib olla defektseid 100-krooniseid

Nimetatud rahatähtedel puudub, Lydia Koidula portreest paremal, ultraviolettkiirguses roheliselt helenduv ristkülik, mida saab kontrollida ainult erivahendi ehk ultraviolettlambiga. Antud rahatähtede puhul ei ole tegemist võltsinguga, vaid defektse rahaga.

1999. aasta sajakrooniste valmistaja, Saksa rahatrükikoda Bundesdruckerei kinnitas Eesti Pangale 10. jaanuaril valminud raportis, et tegu on defektse toodanguga. Eesti Pank on alates probleemi ilmnemisest oktoobris 2005 süstemaatiliselt defektseid pangatähti kokku korjanud ja hävitanud.

Praegu on hävitamata 5849 defektiga rahatähte, mis moodustab kõikidest Eestis ringlevatest pangatähtedest 0,008 protsenti. Ringlusest on kõrvaldatud 2151 pangatähte ning Eesti Panga varahoidlast hävitatud 22 495 defektiga rahatähte. Kokku on hävitatud üle 80 protsendi defektiga rahadest. Tõenäosus, et inimene puutub kokku defektse rahatähega, on kaduvväike.

Eesti Pank informeeris probleemi ilmnemisel oktoobris 2005 koheselt politseid ning pakkus oma abi, et lahendada juhtumid kohapeal nagu näiteks kaubanduskeskustes, teenindusasutustes ja mujal.

Defektiga raha kahtluse puhul tuleb pöörduda kommertspanka, kes saadab rahatähe ekspertiisi. Kui raha osutub ehtsaks, kuid on defektiga, siis selle väärtus hüvitatakse.

Kui defektiga raha avastatakse näiteks poes, siis tuleb käituda nagu valeraha kahtlusega rahatähe puhul ehk kutsuda kohale politsei, kes tuvastab isiku ning suunab rahatähe ekspertiisi. Eesti Pank on koostöös politseiga seadnud sisse töökorra, et lahendada iga defektiga raha avastamise juhtum kodanikule võimalikult mugavalt.

Sularaha valmistamisel esineb aeg-ajalt defekte. 2005. aasta oktoobris võttis Eesti Pank kohe ühendust Bundesdruckereiga ning palus asja uurida, muuhulgas täpsustada defektse raha hulka ja numbreid. Loomulikult on defektide esinemine kahetsusväärne, kuid kahjuks ei ole ükski tootja täielikult kaitstud vigade eest.

Autor: Gert D. Hankewitz