Keskkonnainfo leidmine osutub keeruliseks

Reiu küla spoonitehas, Ääsmäe raba prügila, Jämejala park, Laguja prügila, Saaremaa sadam, Paluküla Hiiemägi, Ess-soo turbakaevandus - see on väljavõte juhtumite loetelust, kus kohalikud elanikud on kasutanud oma õigust vaidlustada keskkonda mõjutavad plaanid.

Võtame näiteks Võrumaal Urvaste vallas asuva Ess-soo juhtumi. Kuna seal leidub turvast, esitas OÜ Ketal Võru taotluse Võrumaa keskkonnateenistusele, et saada kaevandamisluba. 2002. aasta oktoobris luba ka saadi. Kaks aastat hiljem said sellest pooljuhuslikult teada ka Urvaste valla keskkonnaaktivistid ning Ess-soo kaitseks moodustatud seltsing Roheline Urvaste vaidlustas loa andmise kohtus.

Seltsingu üks aktiviste ajakirjanik Airi Hallik-Konnula ütleb, et avalikult plaanidest alustada Ess-soos turbakaevandamist teada ei antud. Vaid tänu juhusele said Urvaste elanikud sellest teada, sedagi alles kaks aastat hiljem. Vastav teade oli küll ilmunud Ametlikes Teadaannetes, kuid see levib vaid internetis. "Ei külasta ju regulaarselt internetti, seda ei tee ka vallaametnikud," nendib Hallik. Ta leiab, et info peaks olema kättesaadavam. See saaks võimalikuks keskkonnainfosüsteemi väljatöötamisega.

"Ligipääs keskkonnainfole on keeruline, vähemalt kohalikus maakonnalehes võiksid sellised teated ilmuda," märgib Hallik-Konnula.

Ülemöödunud aastal uuris ja hindas keskkonnainfo kättesaadavust Säästva Eesti Instituut (SEI). Hinnangu ühe koostaja Helen Poltimäe sõnul pole olukord vahepeal muutunud.

Poltimäe hinnangul on seaduslikult keskkonnainfo kättesaadavus Eestis hästi tagatud, sest vastavalt avaliku teabe seadusele on põhimõtteliselt igaühel võimalik pääseda avaliku võimu asutuse valduses olevale teabele ligi.

Praktikas on aga ainuüksi keskkonnaalane teave jagatud eri ministeeriumite vahel. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask selgitab, et peamise info saab tõesti keskkonnaministeeriumist, kõige lihtsamalt on see kättesaadav internetist.

"Keskkonnalubadest annab ülevaate Keskkonnalubade Infosüsteem (KLIS) ja sealseid andmeid peab täpsustama ja täiendama üldjuhul konkreetse piirkonna keskkonnateenistus," kinnitab Siilivask. "Kuid näiteks planeeringutega tegeleb hoopis siseministeeriumi planeeringuosakond ning keskkonnaministeeriumil on ainult osaline järelevalveroll."

Helen Poltimäe märgib, et praegu peab Eestis keskkonnainfot taga ajav inimene täpselt teadma, milline ametkond teda huvitava valdkonnaga tegeleb.

Autor: Toomas Kelt