Soome kaubanduskontserni Ruokakesko ning Saksa säästukauplusteketi Lidli brändivaidlus sai alguse 2002. aastal. Ruokakesko, kellele kuulub Säästumarketi logo, väitis, et Lidl ei saa sarnase kaubamärgiga Eestisse tegutsema tulla.
Eelmise nädala reedel otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses töötav apellatsioonikomisjon, et firmade logod ei ole 100 protsenti identsed. Kuigi logod on sama kujuga ning sarnased on ka värvid - sinine, punane ja kollane -, pole logodel asetsevad kirjad ühesugused ning tarbija suudab Säästumarketi ning Lidli nimel vahet teha.
Kas firmad kaebavad otsuse kohtusse, eile ei selgunud. Lidl e-kirjale ei vastanud. Rimi Balticu, kuhu gruppi Säästumarketid kuuluvad, suhetekorraldaja Mare Bakkeri sõnul aga ei kommenteeri firma brändivaidlust, kuna logo ei kuulu Rimile.
"On selge, et Lidl alustab tegevust sõltumata kaubamärgivaidluse tulemustest ning kaupluseketi edu või ebaedu tagab eelkõige tema äristrateegia," sõnas ta.
"Kahtlemata mõistlik," iseloomustas Lidlit esindav patendivolinik Villu Pavelts otsust. Ta lisas, et tarbijad ootavad juba ammu Lidli turule tulekut ning põhjust arvata, et Lidl oleks Säästumarketiga kuidagi seotud sarnaste logode tõttu, ei ole.
Ühe tagasilöögi Lidl siiski apellatsioonikomisjonilt sai. Nimelt märkis komisjon ära, et Säästumarketi logo ilma kirjata on Eestis just enim Säästumarketiga seostatav.
Säästumarketi üks loojatest ning kunagine juht Maldar Mäesalu leiab, et 2002. aastal, mil vaidlus algas, oli see Kesko poolt õige liigutus.
"Lidli märgist ei teadnud tol ajal mitte keegi," põhjendas ta, samas kui Säästumarketi nimi oli üks tuntumaid. Kas aga praegune märgi vaidlustamine on arukas, ei osanud Mäesalu öelda. Kuna sellest räägitakse, lõikab Lidl asjast profiiti ning saab aina tuntumaks, lisas ta.
Autor: Gert D. Hankewitz
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.