• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 01.02.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põllumajandus-kaubanduskoda vahendab Eesti firmade messikülastusi

Majandussituatsiooni muutus kaheksakümnendate aastate lõpus sundis ettevõtteid senisest rohkem orienteeruma turule. Üks võimalus seda saavutada oli ennast messidel eksponeerida.
Eesti toidumesside kuldaeg jääb üheksakümnendate esimesse poolde, mil eelkõige Skandinaavia ettevõtted enda jaoks taasiseseisvunud riigi näol uue turu avastasid ning püüdsid igal moel siin kanda kinnitada.
Tallinna toidumess, rahvusvaheliselt tuntud kui Tallinn Food Fair, kujunes sündmuseks, kust ükski ettevõte, kes mingil moel Eesti turul soovis silma paista, kõrvale ei võinud jääda. Selleks ajaks olid kõige tugevamalt jala maha saanud soomlased, kes juba kaheksakümnendate lõpus koostöös tolleaegse Eesti NSV Kaubandus-Tööstuspalatiga Soomet tutvustavaid näitusi "Finnexpo" korraldasid. Kahjuks on nüüdseks esimene vaimustus jahtunud, turg põhiosas jagatud ja ka ümberjagatud ning mess oma mahult kokku tõmbunud.
Samas on viimastel aastatel jõudu kogunud Tartu toidumess, nelikmessi Tartu Maamess üks osa, kus Eesti toiduettevõtted heal meelel oma tooteid tutvustamas käivad. Tundub, et messi vastu kasvab huvi riikides, kes pole Eesti messidel siiani eriti esindatud - Itaalia, Prantsusmaa, Austria, huvi kasvu on täheldada Saksamaal.
Meie ettevõtted on kõrvuti Eestis toimuvate messidega välismessidel osalenud juba üheksakümnendate aastate algusest peale, seda nii üksikult kui ka Eesti ühisstendidel. Viimane variant on ettevõtete jaoks soodsam, ühiselt ning riigi toega stendipinda üürides tuleb see oluliselt odavamalt kätte. Ühise ekspositsiooniga välja minnes hoolitseb Eesti-poolne korraldaja pinna rentimise, inventari nagu külmlettide hankimise, toodete ja messil osalejate transpordi, majutuse ja veel mitmete oluliste asjade eest. See kõik võimaldab kokku hoida lisaks majanduskuludele ka osalejafirmade aega.
Sugugi vähetähtis ei ole stendi ühtne kujundus, mis suurepäraselt aitab esile tuua just Eestile iseloomulikke jooni. Pikaajalist ning arvukat kogemust selliste ühisekspositsioonide korraldamisel omab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), kes esmakordselt Eestit tutvustava ekspositsiooni korraldusel jõudu proovis messil "Grüne Woche" ("Roheline Nädal") 1998. aastal Berliinis. Esimene vasikas, kes sugugi aia taha ei läinud, innustas jätkama "Proexpo 98" messiga Moskvas ning Balti riikide suurima põllumajandus- ja toiduainetööstuse messiga "AgroBalt 98" Vilniuses.
Hiljem nimekirja lisandunud messid "Peterfood" Peterburis, "Anuga" Kölnis, "SIAL" Pariisis, "MELA" Güstrowis Saksamaal, lisaks veel teisi Eesti toitu ja selle tootjaid tutvustavaid aktsioone Helsingis ning Schwerinis Saksamaal.
Messidel osalemisel on olulisel kohal Eesti toidu kvaliteedimärkide ning neid kandvate toodete tutvustus. Nimelt hinnatakse eriti Kesk-Euroopas, aga ka Lääne-Euroopas ning Skandinaavias märgistatud kui tagatud kvaliteediga tooteid kõrgelt. Põhjus on neis piirkondades levinud ning tarbijale hästituntud kvaliteedimärgistuse süsteemid, millele sarnaselt ka EPKK poolt ellukutsutud süsteem toimib.
Autor: Vevo Olevsoo

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele