Flawlessi tankeriga sõitnud Küprose firma ei võta merereostuse tekitamist omaks

"Meie teada ei lekkinud toorõli laevalaelt vette, vaid saadi kontrolli alla laeval," ütles Küprosel asuva Flawlessi operaatorfirma Hanseatic Shipping esindaja Steve Hardy.

Flawlessi kapten teatas 25. jaanuaril piirivalve merepäästekeskusele, et 1,5 m3 kütteõli on sattunud laeva ahtritekile, kuid mitte vette. Hanseatic Shippingu viimases teadaandes seisab aga, et Flawless punkerdas 23. jaanuari hommikul kell 7 lastiks olnud õli, et tagada võrdne kaalujaotus laeval. Selle tegevuse käigus sattus 1,5 m3 rasket kütteõli laeva tekile, mis aga sealsamas likvideeriti.

Hardy sõnul ei saa Flawlessi reostuses süüdistada, sest nemad vedasid rasket kütteõli, kuid aine, mis leiti Lääne-Eesti rannikult, on hoopiski pooltahke õlimass.

Eesti Mereinstituudi meresüsteemide osakonna juhataja Robert Aps ütles, et põhimõtteliselt on võimalik 1,5 m3 õliga sellise ulatusega reostus tekitada (reostatud on ca 25 kilomeetrit rannajoont - toim.)

"Arvestades, et õli on segunenud vetikate, muda ja surnud loomadega, siis on õli osa reostuses vähenenud, kuid üldmass suurenenud. Teise aspektina mainiksin, et raske nafta produkt on kõige salakavalam naftatoode. Ta võib vajuda veepinna alla ning vaikselt seal siis randa või merele triivida. Mis tähendab, et esimese teabe saamise järel ei pruugitudki seda õlilaiku näha," ütles Aps.

Steve Hardy sõnul ei ole neil olnud veel võimalust laevale pääseda, kuna see asub Suurbritannias puhastuses, enne kui jätkab oma teed Singapuri. "Samas on äärmiselt ebatõenäoline, arvestades informatsiooni, mis meil hetkel olemas on, et Flawless on selles reostuses süüdi. Meile teadaolevalt on hetkel uurimise all kuni 65 laeva, Flawless on neist vaid üks," ütles Hardy.

Keskkonnainspektsiooni peadirektorit Ain Purgat kommentaaride saamiseks tabada ei õnnestunud. Inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles, et kuna tegu on kriminaaluurimisega, siis ei saa nemad infot anda, samas kinnitas ta kahtlusaluste olemasolu. "Flawlessi nime väljaütlemine oli ennatlik ning pole selge, kes on tegelik süüdlane," rääkis Tuul.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ütles keskkonnaminister Villu Reiljan, et reostuse kahju ulatub kindlasti miljonitesse, kuid tõenäoliselt kümnetesse miljonitesse kroonidesse.

Valitsuse pressibüroo direktor Inga Jagomäe on öelnud, et vastutavad ministeeriumid katavad päästetöödega seotud kulud oma eelarvest ning valitsusel puudub hetkel vajadus erakorraliseks rahaeralduseks reservist.

Paari aasta eest lõppenud kohtuasjas sai riik keskkonnareostuse tekitajalt esmalt nõutud 45 miljoni krooni asemel kordades väiksema summa. 2004. aasta veebruaris oldi jõudmas kokkuleppele, et tankeri omanikfirma maksab nafta koristamise kulude katteks ja saastetasuks kokku 12,2 miljonit krooni.

Malta äriühingu Capri Marine Ltd tanker Alambra lekitas 2000. aastal Muuga sadamas merre 250 tonni toornaftat.

Kogu reostuse koristamise kulutused sai riik tankeri omanikfirmalt tagasi, ent loodetud trahvisumma jäi siiski saamata.

Prokuratuuri teatel ei ole naftareostuse kohta algatatud kriminaalasja raames tankeriga Flawless veel ühendust võetud, sest kahlusaluseid laevu on palju.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja reedese teate kohaselt on Flawless vaid üks kahtlusaluseid. "Võib öelda, et vaatluse all olevaid laevu on sadades," lausus pressiesindaja.

Kriminaalmenetluse raames ei ole võetud ühendust laevaga Flawless, kuna laev on teel Singapuri sadamasse ja enne sadamasse jõudmist ei ole võimalik sellega kriminaalmenetluslikke toiminguid läbi viia.