Mart Laar peab enda nimetamist Swedbanki nõukoguliikme kandidaadiks suureks tunnustuseks mitte talle endale vaid pigem Eestile ja ka Hansapangale.
„Otsustasin selle väljakutse vastu võtta, kuna tundus, et oleks ju mõttekas, kui Swedbanki nõukogus oleks ka mõni eestlane,” sõnas Mart Laar, kelle saamine Swedbanki nõukogu liikmeks selgub 25. aprillil. Kui ta valitakse nõukogu liikmeks, peab ta hakkama korra kuus käima koosolekutel. „See on tunnustus sellele, millega Eesti on hakkama saanud.”
Laar ei osanud arvata, kui tõenäoline on, et teda Swedbanki nõukokku ei valita. „Tegemist pole sellise kohaga, mille poole oleks võimalik pürgida. Suhtun asjasse äärmise rahuga,” ütles Laar. „Pean tunnistama, et ma päris aktiivselt üritasin neid ümber veenda. Leidsin, et on mitmeid teisi kandidaate olemas,” selgitas Laar, kes pakkus komiteele välja ka konkreetseid nimesid ja tegi pakkujatele kohe selgeks, et ta pole pangandusspetsialist. „Jätaksin enda teada, keda soovitasin. Aga need inimesed ei olnud ainult Eestist.”
Laar arvas, et põhjus, miks tema poole pöörduti, oli osaliselt selles, et ta on rahvusvahelisel tasemel suhteliselt tuntud. „Tundub, et see Eesti majandusreformide maine on see, mis nende valikut kallutas,” arvas Laar, kes on juba alustanud enda panga asjadega kurssi viimist.
„Süda väriseb kindlasti, selles pole mingit kahtlust – tegemist on suure väljakutsega, mis on kindlasti väga huvitav,” sõnas Laar. Koosoleku ajaks sõidab ta ise Rootsi kohale, kuid šampanjapudelit kaasa ei võta. „See ei ole selline ettevõtmine, kus šampanjapudeleid avatakse. See on ränk töö.”
Laar ütles veel, et teda ei üllataks, kui panga selline käik tekitaks vastukaja ka Rootsis, kuna eestlase nägemine sellise panga nõukogus on kindlasti harjumatu. „Esimest korda kutsutakse kedagi uutest riikidest sellisesse nõukogusse,” arutles Laar. „Rootsi parlamendiliikmed on Swedbanki nõukogus pigem traditsioonilised, kuid see, et Eesti parlamendist keegi sellise finantsasutuse nõukogusse tõuseb, on midagi väga uut.”
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”