Grupinaer tervendab ja aitab vabaneda tekkinud pingest

Naeruteraapia on rühmanaeruravi, kus lõõgastutakse ja õpitakse maha võtma maske erinevate harjutuste abil.

Eristatakse individuaalset ja kollektiivset naeruteraapiat. Individuaalset naeruravi Eestis veel ei saa, küll aga rühmanaeruravi, mille eesmärgiks on pingete maandamine sisemise kontakti saamise kaudu ja loomulikult eneseabi võtete õpetamine.

Kõige levinum on pooleteisetunnine naeruseanss, kus eestvedaja ei mängi klouni rahva naerutamiseks, vaid suunab gruppi soojendus- ja virgutusharjutuste abil vabanema. Kasutan tutvumismänge, keskendumisharjutusi ja "võimlemist" miimiliste lihastega. Räägime naeru tervitavatest mõjudest, õpime leidma kontakti iseenda naerukeskusega ja laseme naerumehikesel sörkida. Soojendusharjutuste järel tehakse lühikesi naeru- ja hingamisharjutusi, naerumeditatsiooni ning venitusi.

Ühe naerumeditatsiooni puhul istuvad rühma liikmed mõne minuti vaikselt põrandal ning hakkavad naeru kunstlikult esile kutsuma. Tehakse seda seni, kuni naer muutub spontaanseks ja loomulikuks. Üksteisele ei jutustata naljalugusid ega kutsuta ekstra esile humoorikaid olukordi. Lõpuks heidavad rühmaliikmed põrandale pikali ja sulgevad silmad, matkides justkui naeru pritsivat purskkaevu.

Väline naer tuleneb välistest teguritest, nagu situatsioonikoomika, naljakad lood ja anekdoodid. Sisemine naer ehk naerujooga aga tähendab ühenduse saamist oma sisemise minaga ja sellist naeru tuleb õppida iseendast üles leidma. Seega teeme teesklevaid naeruharjutusi, sest keha ei märka erinevusi. Naerujoogas ei ole kohustust naerda. Kui seansil osaleja kiidab heaks oma naeru või naermatuse, siis on tal kergem heaks kiita ka teiste naer või naermatus. Sõbralikkus iseenda vastu on tähtis ja seda õpib igal korral üha enam.

Naeruteraapiat on viimase aasta jooksul päris sageli tellinud koolid ja mitmesugused ettevõtted. See on mõeldud kollektiividele, kel tööpinged üle pea kasvanud või kes soovivad lihtsalt tervislikult ja teaduslikult puhata. Õpetatavaid naeruharjutusi saab edukalt ka kollektiivis praktiseerida või ise peegli ees sooritada. Vaba naeru õppimiseks aga ühest seansist ei piisa ja need, kes otsivad alternatiivravivõttena naerust abi, peaksid ikka vähemalt kolm korda seansil käima.

Koolituste tagasisidest selgub, et õpetajad kasutavad naeruharjutusi tundides, lastevanemate koosolekutel ja üritustel, masendunud inimesed lihtsalt iseenda jaoks. Inimesed, kes on niigi hea huumoritajuga ning leiavad naeruiva igas päevas, ei vaja naerujuhendaja ega grupi tuge.

Koolitusi on erineva pikkusega. Tavapikkusega naeruseansil räägitakse naeru mõjudest ja tehakse palju praktilisi harjutusi miimilistele lihastele, teeseldakse naeru ja tehakse vaba naeru harjutusi ja soojendusharjutusi naeru virgutamiseks.

Eestis on naerukoolitusi läbi viidud alates 1999. aastast. Tellijateks on enamasti olnud naiskollektiivid, koolid ja erialaarstid, viimasel ajal on lisandunud ka mitmesugused firmad, kes võtavad seda kui lõõgastuskoolitust.

Eestis on 12 koolitatud rühmanaeruõpetajat, kuid nendest vaid neli on tegevad. Eelmisel aastal käis Eestis uusi naeruõpetajaid koolitamas Soome naerujoogakoolitaja Essi Tolonen, kellele on Indiast antud koolitusluba uute naeruõpetajate koolitamiseks Põhjamaades.

Mujal maailmas on üle 2000 naerujooga klubi, kus inimesed käivad nädalas korra naerujooga seanssidel ja õpivad naeru teeseldes naeru kestvust pikendama ja lõõgastuma. Klubide liikumine on hoogustunud Soomes ja Rootsis ja ka põhjamaa inimesed sulavad üles, kui osatakse õige nupu peale vajutada.

Naisterõivaid tootev AS Ilus Heleene osales kogu kollektiiviga naeruteraapias, juhataja Kersti Säde kuulis sellest Valga messil, kust see mõte tuligi. "See oli uus kogemus meie jaoks, väga mõnus ja lõdvestav, paraku pooleteisetunnine seanss oli lühike," ütles Säde. Teraapiast võttis osa terve kollektiiv, seega leiab ta, et sellised üritused ühendavad kogu kollektiivi. "Ootus ja uudishimu oli väga suur. Veidi aega kulub seansiga harjumiseks, kui saad end lõdvaks lasta ja mõistad toimuvat," rääkis Säde.

Naerutuju saamiseks vaatan vanu e-kirju, mis on meil siin naljalisti saadetud. Samuti loen ja vaatan nalju naljaportaalist www.haha.ee, kus on igasuguseid anekdoote ja videoid. Sealt leiab ka teisi naljakaid netilehti. Aga kui niisama naerutuju tuleb peale, siis naeran.

Kui mul tuleb meelde mingi vana hea nali, mida saab ka teistele edasi rääkida, siis teen seda kahtlemata. Nali on meie kollektiivis äärmiselt tervitatav pala. Naermine on oluline, mis saaks veel paremini stressi maandada ja seda eriti veel tööl olles. Naerge rohkem ja südamest!

Kui tunnen, et tööd on palju ja hakkan väsima, siis annab palju energiat see, kui jätad kõik sinnapaika ja tegeled millegi naljakaga. Ütlen ausalt, et olen salvestanud oma arvutisse ühe paariminutilise video, mida vaadates tuleb alati naeratus näole. Video kujutab endast kassidega juhtunud äpardusi. Kui selle oled ära vaadanud, siis on raske mitte, naeratus näol, oma toimetusi edasi teha.

Ka on minu arvuti kõrvale pandud palju märkmepabereid, mis tuletavad meelde asju, mida vaja teha. Ja ühel nendest paberitest seisab kiri: Ära kunagi lakka naeratamast, isegi kui oled kurb, sest keegi võib Sinu naeratusse armuda... Vahel aitab ka internet, kus leidub palju naljakaid pilte ja videoid, näiteks leheküljel www.aegmaha.com . Usun, et minu töö juures ei möödu päeva, kus ma ei naerataks või ei saaks nalja mõne omapärase kliendi näol. Ega muidu ei öeldaks, et NAER on terviseks.

Kui tõesti peaks tööl olles naerupuudus olema, siis lähen mõnele internetilehele, kus leidub ka midagi naljakat. Näiteks autoteemalises www.tqhq.ee foorumis on olemas naljanurk, kuhu foorumi kasutajad lisavad igasuguseid naljakaid jutte, pilte ja videoid. Naljakas on vaadata, mis totrustega teised inimesed on hakkama saanud või mis nendega juhtunud. Peamiselt saan siiski oma naeruvajaduse tööl rahuldatud ilma, et seda otsima peaks - ikka tuleb midagi ette, mis naljakas on. Naermine on minu jaoks väga oluline. Usun, et ilma naermiseta ei saakski tööd teha. Kogu aeg tõsine olles muutun väga närviliseks ja tuju tööd teha kaob kiirelt.

Autor: Ülle Närska