Keskmine laenusumma jõuab Tallinnas miljoni krooni lähedale

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhi Agnes Maki sõnul on aastaga alla miljonikrooniste laenude osakaal kogumahus vähenenud ning suuremate summade osakaal jõudsasti kasvanud, mis on pikendanud keskmist laenutähtaega ligi nelja aasta võrra. Samas ennustab ta väiksemat hinnakasvu. "Usun, et kinnisvara hindade osas 2005. aastaga sarnast tõusu ei tule," ütles Makk. Möödunud aastal kerkisid hinnad 35%, kusjuures kasv on jätkuvalt kiirem olnud väljaspool Tallinna, lisas ta.

Nordea Panga turundusspetsialist Tauno Tõhk rääkis, et inimeste sissetulekud ei ole kasvanud samas tempos kinnisvarahindadega. Sama sissetuleku juures suurema laenu võtmiseks on ainus võimalus pikem tagasimakseperiood. Nordeas on keskmine laenu tagasimakseaeg üle 22 aasta.

Paljud varem laenuga kodu soetanud kliendid vahetavad oma eluaseme uue vastu. Üks selline on tallinlanna Jaana Korving, kes plaanib lähiajal oma vana korteri vahetada 3toalise vastu. Ta rääkis, et teda hirmutab mitmekümneaastane laenuperiood ning ka hinnad on väga kõrgel, kuid suuremat elamist on vaja.

Hansapanga kliendina häirib teda, et eelmise laenu ajal vahetus haldur mitu korda ning ükski uutest halduritest ei teadnud tema laenust mitte midagi. "Seepärast kaalun ma eluasemelaenu võtmist mõnest teisest pangast," lausus ta.

Sampo Panga juhatuse esimehe Aivar Rehe sõnul on panga eesmärgiks eraisikute laenuturu 50protsendisest kasvust saada endale selline osa, et iga viies laenuvõtja tuleb neile.

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni asedirektor Riho Unt ütles, et kasv võib tulla isegi suurem kui 50%, seda just tänu prognoositavale heale majanduskasvule. Unt ennustas, et tänavu jõuavad keskmised eluasemelaenud Tallinnas miljoni krooni ligi.

Notariaalselt tõestati 2005. aastal neljandiku võrra rohkem ostu-müügitehinguid kui aasta varem, teatas statistikaamet.

Kinnisvaratehingu keskmine väärtus oli mullu 850 000 krooni.

2005. aastal tõestati notariaalselt 63 000 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusõiguse ostu-müügitehingut ehk 12 000 tehingut rohkem kui aasta varem.

Tehingute koguväärtus kasvas aastaga 72 protsenti ja ületas 50 miljardi krooni piiri. "Nõudlus kinnisvaraturul ületab endiselt pakkumist, veel ei ole näha märke hinnalae saavutamisest ega turu stabiliseerumisest," märkis statistikaameti juhtivstatistik Siret Sarapuu.

Hüppeliselt kasvasid kinnisvarahinnad aasta lõpus. Neljandas kvartalis tõestati notariaalselt ligi 18 000 ostu-müügitehingut koguväärtuses 17 miljardit krooni. Võrreldes 2004. aasta neljanda kvartaliga suurenes tehingute arv 29 protsenti, kuid väärtus 100 protsenti. Kui 2005. aasta esimeses kvartalis oli kinnisvaratehingu keskmine väärtus 700 000 krooni, siis neljandas kvartalis tõusis see juba miljoni kroonini.

2005. aastal tõestati üle poole kõigist ostu-müügitehingutest Tallinna notarite juures. Nende juures sõlmitud tehingute väärtus moodustas 80 protsenti kinnisvaratehingute koguväärtusest.