• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 22.02.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa Liidu tõukefondide raha napib

"Loomulikult on meie vajadused suuremad, isegi kolm korda suuremad," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakonna juht Eero Pärgmäe paremate ühendusvõimaluste prioriteedile määratud 11 miljardi krooni kohta.
Kuigi majandusminister Edgar Savisaar suutis valitsuse nõupidamisel esialgse üheksa miljardi krooni kõrvale välja rääkida kaks lisamiljardit, pole see oluline päästerõngas. Juba pelgalt Tallinna-Tartu maantee lõplik valmimine neelaks üheksa miljardit.
Pärgmäe sõnul on oluline eristada vajadusi ja reaalseid võimalusi. "Peame arvestama näiteks ehitusturu võimalustega ning sellega, kui palju projekte oleks selles ajavahemikus reaalne ellu viia," selgitas ta.
Perioodiks 2007-2013 on majandusministeerium välja toonud 37 suurt transpordi infrastruktuuriga seonduvat projekti, mille elluviimiseks kuluks 38 miljardit krooni. "Vajaminev raha võiks tulla Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, riigieelarvest või näiteks laenurahast," arvas Pärgmäe.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on 2007-2013 keskkonnaalaste kohustuste ja eesmärkide saavutamiseks vaja rohkem kui 50 miljardit krooni. ELi tõukefondist eraldati 13 miljardit krooni.
Ettevõtluse arendamiseks eraldati praeguse kokkuleppe kohaselt 52,8 miljardist kroonist 7,5 miljardit. Kas niisugune summa ettevõtjaid rahuldab, ei osanud kaubandus-tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juht Reet Teder veel öelda. Küll aga loodavad ettevõtjad juba selles arengukavas näha uut meedet, mille järgi riik toetaks investeeringuid seadmetesse ja tehnoloogiatesse.
Pärgmäe mõistis ettevõtjate soovi investeeringuid toetada, ent tunnistas selleks vahendite puudumist. "Seni on riigi prioriteedid toetuste jagamisel olnud infrastruktuuri arendamine, koolitused, nõustamised ja stardiabi," märkis Pärgmäe.
Mitmed Euroopa riigid maksavad ettevõtjatele investeerimistoetust juba praegu. "Meie ettevõtted võivad sellise toetuse puudumisel küll jääda pisut nõrgemasse konkurentsiolukorda, kuid meil on see-eest näiteks soodsam maksusüsteem," rääkis Pärgmäe.
Rahandusminister Aivar Sõerd pidas tõukefondide raha jaotamise praegust kokkulepet mõistlikuks, ent ei kiitnud heaks Savisaare täiendavat ettepanekut arvata kütuseaktsiisi tuludest edaspidi välja välisvahendid.
Rahandusministeerium koostab "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" esimese täisversiooni kahe nädala jooksul. Esialgset kava on kritiseeritud kui liiga üldsõnalist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.12.24, 22:19
S&P Global Ratings agentuur tõstis Freedom24 ja Freedom Holding Corp. tütarettevõtete krediidireitinguid
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele