Kinnisvara on eestlaste seas seltskondlik jututeema. Kuna eluaseme ostjatel ei kipu omal raha ei jätkuma, tuleb võtta pangast laenu. Laenu intressi kohta öeldakse - Euribor pluss riskimarginaal. Aga mis on see Euribor?
Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on Euroopa Pankade Föderatsiooni arvutatav esmaklassiliste pankade omavahelise raha väljalaenamise intress tagatiseta laenude puhuks. Pangad arvestavad, et nad saavad võtta laenu Euriboriga, sellest natuke odavamalt või kallimalt.
Pangad omakorda pakuvad Euriboriga ehk ujuvintressiga seotud laenuintressi klientidele tagatisega laenudele. Lisaks eluasemelaenudele on kuue kuu Euribor üha populaarsem ka autoliisingu-laenu puhul.
Ettevõtted ja omavalitsused laenavad Euriboriga seotult raha või emiteerivad võlakirju, mille intress sõltub Euriborist. Kui eraisikust klientide puhul on levinud kuuekuulise Euriboriga seotud laenud, siis teised kasutavad oma baasintressina pigem kolme kuu Euribori. Põhjus on selles, et tulevikutehinguid tehakse just kolmekuulise Euriboriga seotult.
Lisaks ühe- kuni 12kuulisele Euriborile arvutatakse ka ühe-, kahe- ja kolmenädalast Euribori. Euribori eelkäijaks võib Eestis pidada Talibori, mida arvutas Eesti Pank kommertspankade pakkumiste põhjal.
Mulle ei meenu juba mõnda aega, et keegi pakuks Taliboriga seotud laenu - välja arvatud Stockmann, kelle järelmaks on tänaseni seotud Taliboriga. Talibor on Euriborist vanem. Talibori arvutatakse alates 1996. aasta algusest, Euribori aga igapäevaselt alles alates 1999. aasta algusest.
Euriboriga seotult on võimalik ka raha paigutada. Näiteks laenas Sampo Pank kuni 2012. aastani raha võlakirjade väljaandmise teel, makstes intressiks kolme kuu Euribori pluss 0,7 protsenti.
Laenuvõtjal on enesekaitsevahendina alternatiiviks võtta laen fikseeritud intressiga või Euribori tõusupiiranguga (intressimütsiga laen ehk capped rate loan). Võimalik on ka laenata osa summast Euriboriga ja osa fikseeritud intressiga seotult - sellisel juhul on tegu paremuselt teise lahendusega.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.