Avoniga tegelemine sai Keila gümnaasiumi õpilasele Kadrile alguse tema vanemalt õelt viis aastat tagasi. Tooteid müüb ta sõbrannadele, klassiõdedele, ka ema töökaaslased on klientideks. Avoni müügist teenib neiu umbes 400 krooni, mis kulub tarberahaks ära.
Vanematelt saab ta 25 krooni päevas kooli söögirahaks, millest kulub tegelikult ära 15 krooni. Selle raha hoiab ta nädalalõpuks, mil minnakse sõpradega välja sööma.
Pangakaart on tal ainult sularaha väljavõtmiseks. Netipangast maksab ta Avoni arveid ja kord kuus laeb telefoni kõnekaarti 150 krooni eest. Sügisel tudengina plaanib ta võtta ka õppelaenu, et kasutada seda uueks eluks tarvilikeks asjadeks, näiteks auto jaoks. "Õppelaen on ju kõige soodsama laen - tagasimaksmine algab pärast ülikooli lõppu ja intress on soodne," ütles Kadri. Kuni ta koolis õpib, on vanemad talle rahaliseks toeks ja ülikooli kõrvalt tööle ei pea ta minema.
Mullu sügisel täisealiseks saades avanes talle vanemate poolt kogutud elukindlustusfond 10 000 krooniga, mis kulus autokoolile. "Autokool Tallinnas koos lisatundidega kulutab selle raha küll ära, aga juhilube on vaja," rääkis neiu.
Suvine töötegemine on oluline sissetulek. "Ma ei osta palju riideid, aga eelistan kallimaid ja kvaliteetsemaid riideid-jalatseid, sest need kestavad kauem," selgitas Kadri oma riieteostu põhimõtteid. Kooli ajal annavad talle riieteostuks raha vanemad.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”