Kunda puitmassitehas ei ohusta Eestimaa haavikuid

Küsimusi uue puitmassitehase rajamisega seoses on rohkesti ja nende üle on ka avalikkuses palju arutletud. Alates sellest, kas riik müüb tehasele puitu turuhinnaga ja kas sellist tehast Eestisse üldse vaja oli ning lõpetades kartusega, et tehase käivitamisega hävitatakse haavametsad Eestis lõplikult. Ning elupaikade hävimise tõttu satub ohtu lendorav.

Uue tehase rajamiseks alustati ettevalmistusi, kui vabariigi valitsus teavitas 1998. aastal võimalikke investoreid Eesti eelistest ning võimalikest toetusmeetmetest. Seejärel võeti ühendust Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), et selgitada võimalusi pikaajalise müügilepingu sõlmimiseks.

2001. aasta suvel esitas RMK välja kuulutatud paberipuidu müümise kestvuslepingu läbirääkimistele sooviavalduse ka AS Estonian Cell. Sama aasta 9. oktoobril sõlmitigi metsamaterjali müügi kestvusleping aastas 140 000 tihumeetri haava müügiks.

Tänu müügilepingu sõlmimisele õnnestus ettevõtte omanikel leida finantseerijad 2,6 miljardit krooni maksva investeeringu Eestisse rajamiseks. Uus tehas loob ligikaudu 70 uut töökohta ja annab kaudselt tööd paljudele tehast materjalidega varustavatele ettevõtetele. Eelkõige vääristab tehas kohalikku puitu, suurendades töötleva tööstuse väliskaubanduse positiivset bilanssi.

Tehases rakendatakse tänapäevast leelisperoksiidpuitmassi (APMP) tehnoloogiat, mis võimaldab kasutada muuks otstarbeks väheväärtuslikku haavapuitu. Kõnealuse lepinguga fikseeritud kvaliteedinõuded võimaldavad seetõttu lisaks seni toodetud haavapaberipuidule tarnida ka suurema osa haavaküttepuust.

Sellega kujuneb täiesti uus olukord - kaob vajadus raiuda erinevate kvaliteedinõuetega (igal ostjal on oma nõuded) metsamaterjali. Seni pole puhtale puuliigile kui sellisele nõudlust olnud ning haab moodustas suure osa (lehtpuu)küttepuidust. Palgiturgu tehas aga ei mõjuta ning palki müüakse klientidele ka edaspidi.

RMK müüb tehasele haavapuitu hinnaga, mis tugineb kuusepaberipuidu keskmisele kohalikule turuhinnale. Hinnamehhanism otsustati siduda kuusepaberipuidu hinnaga, sest selle näol on tegemist tselluloositööstuses nõutud toormega, mida Eestist eksporditakse.

Hind on kokku lepitud metskonna vahelaos (metsas tee ääres, kuhu hariliku metsaveoautoga ligi pääseb). Vahelaohinnale lisandub transpordikulu metsast Kundani. Vahelao asukohast sõltumata on müügihind metsas ühesugune ning puidutranspordi korraldab ja selle eest tasub ostja ise.

Arvestades transpordi hinda, kujuneb haava keskmiseks hinnaks Kunda tehase lattu veetuna umbes 270 kr/tm (ostja juurde kohale viiduna makstakse sarnase haavapaberipuidu eest puiduturul praegu 230-300 kr/tm). Lisaks arvestab leping võimalikku turuhinna muutust tulevikus. Siinkohal on oluline rõhutada kestvuslepingu mõtet, milleks on määratud hinnamehhanismiga fikseeritud puidukoguse pikaajaline müük.

Lepingu sõlmimisest RMK ja ASi Estonian Cell vahel on möödunud üle nelja aasta ning selle aja jooksul raius ja müüs RMK haavapuitu avalikke enampakkumisi korraldades. Muud müügilepingud on tänaseks lõppenud ning edaspidi haavapaberi- ja küttepuitu enampakkumisel ei müüda, mistõttu raie suurendamist tehase ees võetud kohustuste täitmiseks vaja ei ole.

Statistilise metsainventuuri kohaselt on haava ressurss Eestis ligi 34 miljonit tihumeetrit. Tehase aastane vajadus on umbes 350 000 tm ehk 1% koguressursist. Raieküpseks saab haavamets aga 40-50 aastaga.

Range kaitse all on kaks miljonit tihumeetrit haaba. Kaitstakse valdavalt vanu haavikuid. Tulundusmetsas kaitstakse ohustatud liike.Tänaseks on majandusmetsa osakaal riigimetsas juba langenud 60% juurde.

Hoiumetsades on raie üldse keelatud ja kaitsemetsades on see kaitse eesmärkidest sõltuvalt väga rangelt reglementeeritud.

Autor: Ulvar Kaubi