Nišimeedia võimaldab tabada sihtgruppi

Inimese meeli köitev liikuv ja värviline pilt sisaldab rohkem infot kui näiteks otsepostitused. Trükistel kajastuv hinna- ja tooteinfo võib olla vananenud juba selleks hetkeks, kui trükised trükikojast välja tulevad. Digitaalne infoedastus on märksa paindlikum - olgu tegu reklaamiklipi või muutuvate slaididega.

Siiani on liikuva ja staatilise info edastamiseks kasutatud televisiooni. Samas ärritab filmi näitamine pooleks reklaamiga vaatajat ja positiivse reaktsiooni asemel võib inimene kogeda negatiivseid emotsioone.

Aitab niširinghääling (inglise keeles narrowcasting), mis on viis edastada suunatud multimeediasõnumit kindlas kohas individuaalsetelt ekraanidelt. Eristudes tavalisest tele- või raadiosaatest, kus sõnum on sama, sõltumata vastaja asukohast, võimaldab niširinghääling sõnumit täpselt adresseerida. Nii kindlustatakse, et sõnum on ajastatud ja sihtgrupile asjakohane.

Nišimeediavõrgud saavad turundusinimeste unistusteks, võimaldades reaalajas turunduslikke eksperimente ja väga kiiret uue reklaami edastamist sihtrühmadele.

Nišimeedia üheks näiteks on kaabel-TV, sest läbi kaabli saadetakse signaali ainult teenusega liitunud majapidamistele. Internet kasutab mõlemat mudelit: enamikule veebilehtedele saavad ligi kõik soovijad, kuid salasõnaga kaitstud veeb liigitatakse nišimeedia mudeli alla.

Kasvav trend reklaamis on niširinghääling avalikes kohtades. Eeliseks on madalamad tootmiskulud, paindlikkus ja rohkem tähelepanu võitvad visuaalsed efektid. Parimad näited niširinghäälingust on kaubanduskeskuste plasmamonitorid, kus näidatakse tootereklaame. Lisaks on Tallinnas paljudes trollides ekraan, kust saab sõidu ajal näha infot kontsertide ja ürituste kohta ning samuti tootereklaame.

Nišimeedia on esile kutsunud asjaolu, et reklaamijal on vaja saada otsuse tegijale lähemale ja mõjutada teda vahetult otsuse tegemise eel. Euroopa ühe suurema meediaagentuuri Lukkien uuringust selgus, et firmad kulutavad 95 protsenti reklaamirahadest väljaspool ostukeskusi, samas tehakse 70 protsenti ostuotsustest just ostukeskustes.

Ka 60 protsenti ostuotsustest tehakse poes, ülejäänud ostjad teavad poodi minnes täpselt, mida ostma lähevad. Seega on ostukeskustes suur hulk ostjaid, kelle ostuotsust on võimalik mõjutada.

Tehnilisi lahendusi on mitmeid. Üks võimalus on muretseda ekraanid ning soetada nende juurde DVD-mängija. Sihtgrupile edastatava info saab kirjutada DVD-plaadile. See lahendus sobib suurepäraselt kasutamiseks mõnes poes. Sellistesse lahendustesse sobivad tooted Samsungilt, LG-lt ja Hitachilt, kes teevad nii plasma- kui vedelkristallmonitore ja DVD-mängijaid.

Rohkemate info edastamise kohtade juures - näiteks Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eestis - muutub DVD-plaatide kirjutamine ning info uuendamiseks kohaletoimetamine kulukaks ja aeganõudvaks. Siin pakub Philips täislahendust nimega Adtraxion. See hõlmab ekraane, meediaesitajat (sisuliselt väikesemõõtmeline arvuti) ning tarkvara info salvestamiseks, edastamiseks, hilisemate raportite ja arvete tegemiseks.

Philipsi lahenduses saab ühendada ühe meediaesitaja külge mitu ekraani, mis sel juhul näitavad sama sisu. Samuti saab eri ekraanide külge ühendada erinevaid meediamängijaid, mis annab võimaluse näidata eri ekraanidel erinevat sisu.

Meediaesitajates olevat sisu saab satelliitide abil hallata ka näiteks teisest maailma otsast, kasutades näiteks oma süle- või pihuarvutit. Seega on nimetatud lahendus väga paindlik ja pakub reklaamivaldkonna eest vastutavale inimesele pidevat ülevaadet ekraanidel toimuvast.

Heaks näiteks uue meedia kasvukiirusest on Soome. Esimene pilootprojekt Soomes paigaldati 2004 detsembris. Eelmise aasta novembriks oli Soomes kokku juba üle 400 ekraani, nendest veerand on suured ehk suuremad kui 32tollised monitorid. Üle poole monitoridest omab võrguühendust.

Soomes on sellised lahendused paigaldatud kaubanduskeskustesse, apteekidesse, pubidesse, baaridesse, ööklubidesse, kosmeetikapoodidesse. Sel aastal oodatakse Soomes reklaamiekraanide turul kahe-kolmekordset kasvu. Eesti turg on nišimeedia lahendustelt Soomest umbes kaks aastat maas.

Kaubanduskeskuste videoekraanid on sisemeedia lahendusena olnud kasutusel Nokia moeseeria mobiilide kampaanias. Samuti ka nooremale sihtrühmale suunatud Nokia 6101 kampaanias, täiendamaks mullu jõulueelsel perioodil välimeedia kampaaniat.

Esimese kampaania puhul oli valiku aluseks just sihtrühm - noor trenditeadlik naine. Teisel puhul oli tegemist välimeedia kampaania laiendamisega siseruumidesse, kuivõrd jõulueelsel perioodil suureneb kaubanduskeskuste külastatavus oluliselt. Nokia toodete sihtrühm on selgelt defineeritud ning meediakanalite valikul jälgitakse alati kontakti hinna kõrval ka kontakti kvaliteeti soovitud sihtrühmas.

Kaubanduskeskuste ekraanide kasutamisel ma piiranguid ei näe. Kuid klubide ja kohvikute ekraanid peaksid olema pigem elustiili-, moe- ja luksustoodete päralt. Hindan selle meediakanali tulevikku edukaks. Reklaamijana tunnen puudust just kvaliteetsetest sisemeedialahendustest, mis võimaldaksid tabada sotsiaalselt aktiivset urbanistliku elustiiliga noort.

Autor: Veronika Pavlova