Ehituslepingusse tuleks märkida ka soovitava materjali omadused

Kui olemas on krunt, kuhu projekteerimistingimused või detailplaneering lubavad hoone ehitamist, valmis on ehitusprojekt ja ehitusluba, on viimane aeg sõlmida ehitusleping.

Ehitusleping kaitseb tellija huvisid alates esimestest töödest kuni garantiiaja lõpuni. Ehituslepingu võib sõlmida ka oluliselt varem, kuid sellisel juhul on mõistlik lepingu jõustumine või tööde algustähtaeg siduda ehitusloa andmisega.

Kui Euribor märkimisväärselt tõuseb, võib selle tulemusena osaliselt jahtuda küll eluasemeturg, kuid üüripinna asemel oma lao- või tootmishoone ehitamine on piisavate vahendite olemasolu korral jätkuvalt kasulik investeering.

Ehitusleping on kokkulepe, mille puhul üledetailiseerimine ei ole võimalik. Kui mõne lepingu korral piisab üksnes paaris tingimuses kokkuleppimisest (nt laenulepingus kas või ainult laenu suurus ja tagastamise tähtaeg), siis ehitustöö vajab oma spetsiifika tõttu oluliselt rohkem ja detailsemaid kokkuleppeid. Mida vähem on selgeid kirjalikke kokkuleppeid, seda suurem on võimalus lahkarvamuste tekkimiseks.

On selge, et tavalise tellija eesmärgiks on saada parima kvaliteediga tulemus võimalikult madala hinna eest. Teadmata kõiki nüansse, otsustabki tellija reeglina pakutava hinna järgi ehk valides kõige odavama ehitaja. Kui lepingus aga jäetakse täpselt kirjeldamata, millise projekti järgi tuleb ehitada, milliseid materjale kasutada ja millised on kvaliteedinõuded, siis tuleb suure tõenäosusega soovitud tulemuse saamiseks teha hiljem oluliselt planeerimata lisakulutusi. Kõige tähtsam on kirjeldada võimalikult täpselt ehitatav objekt. Mugav on kasutada lepingu lisana ehitaja poolt esitatud hinnakalkulatsiooni, kuhu saab teha vajalikke täpsustusi. Kui tellija sooviks on saada kvaliteedi tagamiseks kindla kaubamärgiga toodete või materjalide kasutamist nt katuse ehitamisel, uksed, aknad, ventilatsiooni-, kütte- vm seadmed, siis tuleb need kindlasti lisada. Kui need on jäetud määratlemata kas projektis, mille järgi töövõtja on kohustatud ehitama, või töövõtulepingus, siis on valikuõigus ehitajal.

Samuti tuleb ehitustööde osas kirjeldada, kelle kohustuseks on teha ehitustöödega kaasnevad või nende tegemiseks vajalikud tööd: ehitusplatsi ettevalmistamine, sh vajalikud lammutus-, raie- vm tööd, ehitusplatsi valve, ehitamiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine (trassid, liitumistasud), ehitusprahi äravedu jne.

Tööde üksikasjalik kirjeldamine annab pooltele ka täpse ettekujutuse kujunevast hinnast, mis võib aidata tellijal mõista esmapilgul kalli objekti maksumust. Seepärast on tööde kirjeldamine ka töövõtja enda huvides.

Kui tööde teostamise täpne maht võib selguda alles tööde käigus (renoveerimistööd või suuremad tööstushooned), siis tuleks kokku leppida vähemalt osakaal, millises ulatuses võib esialgset eelarvet ületada. Samuti on tööde osas oluline sätestada nendele esitatavad kvaliteedinõuded. Hea ehitustava on termin, mille selgitust õigusaktidest ei leia. Aken peab küll pidama vihma ja uks tuult, aga ülejäänu on alati vaidlusküsimus.

Nendel põhjustel on soovitav kasutada praktikas väga levinud kvaliteedinõuetes MaaRYL 2000, TarindiRYL 2000, ViimistlusRYL 2000 jne sätestatud klasse. Kasutada võib ka olemasolevaid EVS-standardeid.

Tööde eest tasumiseks lepitakse tavaliselt kokku maksegraafik. Juhtu, kus tellija on valmis kogu töö eest ette maksma või ehitaja ise kuni objekti valmimiseni ehitustöid finantseerima, tuleb pidada pigem erandlikuks.

Ehitajale tasu maksmise osas tuleks lepingus sätestada, millal on tellijal õigus makseid kinni pidada. Mõistlik on see ette näha olukorras, kus töid ei ole kokkulepitud tähtaegadeks üle antud või tööd on tehtud oluliste puudustega.

Viivituse võrra peaks pikenema ka tööde eest tasumise tähtaeg. Lõplik tasumine võib olla seotud ka hoonele kasutusloa andmisega. Korralik ehituse omanikujärelevalve teostaja on tellijale garantiiks, et probleemid lepingu täitmisel avastatakse juba ehituse käigus.

Omanikujärelevalve teostaja kohustuseks on teavitada ehitustööde tellijat nii ehitamise kui ka selleks kasutatavate materjalide ja toodete mittevastavusest nõuetele, ehitustööde või ehitusplatsi ohtlikkusest jne.

Kui puudused avastatakse ehitamise ajal, on võimalik peatada maksed ehitajale või alandada tööde eest tasumisele kuuluvat hinda. See on oluliselt lihtsam kui võtta juba makstud raha tagasisaamiseks ette kohtuvaidlus. Lisaks tuleks töövõtulepingus alati kokku leppida, kuidas toimub garantiiajal ilmnevatest vigadest teatamine ning millise aja jooksul ehitaja need kõrvaldama peaks.

Seadusest tuleneb kohustus teha seda mõistliku aja jooksul, mis on ise potentsiaalne vaidlusküsimus.

Kindlustusseltside poolt loodusõnnetuste vastu pakutav kindlustuskaitse avardub järjest.

Kodu kindlustamise puhul on hoone kindlustamine tavaliselt iseenesestmõistetav. Laenu või liisinguga soetatud või ehitatud eluaseme puhul nõuab seda ka laenuandja.

Kodukindlustuse sõlmimisel on oluline meeles pidada, et kui kindlustatud on hoone, siis koos hoonega ei ole automaatselt kindlustatud selles paiknev vallasvara - selle kaitseks on vaja vallasvara kindlustuspoliisile eraldi lisada.

Tuleb eneselt küsida, millised loodusõnnetused võivad varale kahju tekitada: kas kahju võib tekitada tugev tuul, tugev rahe ja/või vihmasadu, üleujutus? Küsimuse vastus sõltub elamu asukohast, vanusest ja konstruktsioonist. Näiteks tormist on rohkem ohustatud viilkatusega hooned.

Järgmisena on vaja hinnata tuvastatud ohtude tõenäosust. Tõenäosuse hindamisega on tihedalt seotud konkreetse loodusõnnetuse tõenäolise toimumisaja ennustamine - millal võib juhtuda? Kui tihti võib juhtuda? Läbikaalumist vajavad ka loodusõnnetuse asetleidmise võimalikud vii-sid - kuidas võib juhtuda? Näiteks jaanuaritormi ajal tuli vesi üle kallaste inimeste eluasemetesse tugeva tuule tõttu, kuid Tallinnas viis üleujutusteni pikk ja pidev vihmasadu.

Olles sel moel vaaginud looduse vimkasid, on aeg asuda proovima inimtegevuse jõudu, ehk hindama, kas ohtu on võimalik vältida või vähendada. Näiteks kaaluda võimalusel puu maha raiumist, millel on reaalne oht tormiga maja peale kukkuda.

Loodusõnnetustest pakuvad kindlustusseltsid traditsiooniliselt kindlustuskaitset tormi ja üleujutuse vastu. Paljud loodusõnnetuste poolt tekitatavad kahjud on osaliselt kaetud teiste kindlustusriskidega, näiteks pakasest tingitud torustiku külmumise tagajärjel väljavoolanud vee poolt põhjustatud kahju on kaetud torustiku lekke riski all.

Kindlustusseltside praktikast saab esile tuua levinumaid valearvestusi, mida kodu kindlustamisel ette tuleb. Tihti arvatakse, et kahju võib saada vaid hoone, kuid tegelikult kahjustub oluliselt ka kindustamata jäänud vallasvara. Ei osata arvesse võtta kõiki riske - näiteks kindlustatakse kodu vaid tulekahju vastu, kuid tugeva tormiga lenduvad naabermajalt lahtised detailid, mis kahjustavad oluliselt hoone fassaadi. Saadakse valesti aru kindlustatud riski sisust -

näiteks soovitakse saada üleujutusest põhjustatud kahju korvamiseks hüvitust hoonesisese torustiku lekke riski alt, kuna üleujutuse vastu oli vara kindlustamata (nii juhtus Tallinna üleujutuse ajal, kui kanalisatsioon ei võtnud tugeva vihmasaju korral vihmavett vastu ja ajas üle).

Kindlustusandja ei ole reeglina nõus katma neid kahjusid, mis on välditavad vara õige ekspluatatsiooniga; näiteks ei hüvitata läbi seinakonstruktsiooni tunginud veest põhjustatud kahju, kui selle on põhjustasid ehitusvead või hoone amortisatsioon.

Seetõttu ei saa üle ega ümber elementaarsest nõuandest: et täpselt teada saada, mida konkreetse kindlustusseltsi loodusõnnetuse risk katab ja mida mitte, tuleb kindlustustingimused põhjalikult läbi lugeda.