• OMX Baltic0,34%291,28
  • OMX Riga0,34%875,46
  • OMX Tallinn0,28%1 827,28
  • OMX Vilnius0,52%1 140,51
  • S&P 500−0,5%6 040,53
  • DOW 30−0,75%44 544,66
  • Nasdaq −0,28%19 627,44
  • FTSE 1000,31%8 673,96
  • Nikkei 2250,15%39 572,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%102,2
  • OMX Baltic0,34%291,28
  • OMX Riga0,34%875,46
  • OMX Tallinn0,28%1 827,28
  • OMX Vilnius0,52%1 140,51
  • S&P 500−0,5%6 040,53
  • DOW 30−0,75%44 544,66
  • Nasdaq −0,28%19 627,44
  • FTSE 1000,31%8 673,96
  • Nikkei 2250,15%39 572,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%102,2
  • 29.05.06, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Konkursil osales tänavu 68 ettevõtet

Pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte konkurssi on Pere ja Kodu ning Äripäeva eestvedamisel korraldatud kuus aastat.
Viimased viis aastat on metoodika ja küsitluse osas partneriks olnud uuringufirma Ariko Marketing, mida projekti kestel jätkas liitunud firma Faktum & Ariko. Kolmandat korda oli konkursi toetajate hulgas riigikantselei rahvastikuministri büroo ning esimest korda Tööandjate Keskliit.
Konkursi eesmärk on selgitada Eesti töötajasõbralikumad ettevõtted ning juhtida tähelepanu töötajate, pere ja töökeskkonna arendamisele.
Konkursi ülesehitus. Nagu ka varasematel konkurssidel, kutsuti selles osalema käibe-TOP 500 ettevõtted ning ajakirjanduses avaldatud teadete abil ka muid selleks soovi omanud ettevõtteid. Korraldusliku külje pealt jätkati kaheetapilist läbiviimist - esmalt ettevõtete personalijuhtide (või tippjuhtide) küsitlus ja seejärel esimeses etapis osalenud ettevõtete töötajate valikuline küsitlus.
Vastamine. Personali- või tippjuhil oli võimalik vastata nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Töötajate vastamise paberversioonis küsimustikule organiseeris konkursil osalenud ettevõtte personalijuht.
Kui viimastel aastatel diferentseeriti küsitletavate töötajate arvu sõltuvalt ettevõtte suurusest ning see võis ulatuda viiest töötajast kuni 20 töötajani, siis seekord tase unifitseeriti ning igast konkursil osalevast ettevõttest pidi töötajate küsimustikule vastama kümme töötajat.
Küsimustikud. Nii personalijuhtide küsimustiku kui ka töötajate küsimustiku koosseis muutus võrreldes varasemaga põhjalikult (esimene pikenes, teine veidi lühenes).
Personalijuhtide küsimustiku pikenemine tulenes kahest taotlusest: 1) lisada töötajasõbraliku poliitika tunnuseid, mis küsimustikus seni puudusid, kuid mis ettevõtetes on siiski kasutusel; 2) rahuldada Tööandjate Keskliidu uuringualaseid soove, kes materjalist muu hulgas vastavaid detailsemaid analüüse teeb.
Töötajate küsimustiku mõningane lühenemine ning struktuuri muutus tulenes peamiselt vajadusest seda lihtsustada ning viia kooskõlla muudetud personalijuhtide küsimustiku struktuuriga.
Konkursist osavõtt. Konkursist osavõtt on vabatahtlik ning eeldab teatavat pingutust ning valiktöötajate küsitlemise korraldamist.
Möödunud aastal osales konkursil 67 ja tänavu 68 ettevõtet.
Personalijuhi küsimustiku tulemusele anti olukorra ilustamise vältimiseks konkursi lõpp-pingeridade arvutamisel kaal 0,25 ja töötajate vastuste tulemusele kaal 0,75.
Personalijuhi ja töötajate ankeedid muudeti võrreldavaks nii, et mõlema tulemuste arvutamise aluseks võeti maksimaalne võimalik punktide arv ning lõplik tulemus saadi tegelikult kogutud punktide protsendina maksimumist.
Lõpptulemus sisaldas peale töötajasõbralikkuse üldnäitaja veel kolme alamnäitajat: peresõbralikkus, töökeskkond ja töötajate arendamine
Üldised kokkuvõtlikud pingeread on võetud nii, et personalijuhi hinnangu (küsimustiku tulemuse) kaal on kokkuvõttes 0,4, töötajate hinnangute kaal aga 0,6.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 11:35
Ettevõtete territooriumid peidavad endas palju tuleohutusriske – kuidas neid maandada enne, kui käib päriselt „pauk“?
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele