Brüsseli Eestile määratud 715 miljoni
kroonine suhkrutrahv jääb ärimeeste asemel maksumaksjate kanda.
Enne Euroopa Liiduga ühinemist oma ladudesse tonnide kaupa suhkrut varunud ette-võtjad peaksid riigikohtu eilse otsuse valguses pääsema trahvi tasumisest – see tähendab, et Brüsseli poolt Eestile määratud 715 miljoni kroonine trahv jääb kõigi maksumaksjate kanda, kirjutab tänane Eesti Päevaleht.
Kõrgem kohus rahuldas Hadleri Toidulisandite AS-i kaebuse, leides, et riik pole firma üleliigset laovaru arvestades õiguspäraselt toiminud.
Ettevõte vaidlustas talle maksu- ja tolliametis määratud 2144-kroonise tasu. Põllumajandusministeeriumi andmeil oli Hadleri Toidulisandite AS kogunud linnasesuhkrut ja siirupit üleliia 685 kilogrammi.
Pretsedenti loovas lahendis seisab, et riigikohtu halduskolleegiumi arvates “ei võimalda üleliigse laovaru määramine kordaja 1,2 abil õiglaselt kindlaks teha asjaolusid, mille käigus ettevõtjal tekkisid EL-i ühisturul ausat konkurentsi ohustavad varud”. Ühtlasi märkis kohus, et üleliigse laovaru tasu seadus võeti vastu kiirustades ja hilinemisega.
Seotud lood
Euroopa Komisjon teeb teatavaks põhiliselt
piimapulbri, või, riisi ja veini üleliigsete laovarudega seotud trahvi suuruse,
mis on arvatavalt 7,57 miljonit eurot ehk 118 miljonit krooni.
Euroopa Liidu üldkohus otsustas, et puudub alus Eesti vaidlustatud suhkrutrahvi hagi läbivaatamiseks, mistõttu jääb otsus kehtima. Lisaks peab Eesti tasuma nii enda kui ka Euroopa Komisjoni kohtukulud.
Maksu- ja tolliamet teatas tänast Postimehe artiklit kommenteerides, et avastatud 20 000 tonni salasuhkrut ei suurenda Eesti trahvisummat.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”