Erki Aavik - tippviiuldajast rahapesijaks

Erki Aaviku lähedal seisvad kamraadid ei taha kuidagi uskuda, et mees millegi nii häbiväärsega hakkama sai. Nad tunnistavad ühest suust, et Aavik on aus, abivalmis, soe ja sõbralik mees - seltskonnahing ja lahe inimene. Aaviku tutvusringkond on lai, kuid tõelisi sõpru leida polegi nii lihtne. "Kui tahate leida Aaviku tõelisi sõpru, otsige neid muusikute seast," soovitati Äripäevale.

Pärast seda, kui Aavik aastaid usinalt ERSO ja Eesti Raadio orkestris viiulit venitas, sõitsid nad 1990. aastal kontrabassimängija Mati Lukuga Soome aurulaevale leiba teenima. Mehed tunnevad üksteist muusikakeskkooli esimesest klassist saadik. Viimati suhtlesid sõbrad kolm nädalat tagasi, kui Erki Aavikul oli sünnipäeval.

"Igal inimesel on palju erinevaid tahkusid, ka temal on neid. Seda tunnistab ka tema kirev ametite valik," ütleb Lukk. "Tema katsus oma latti alati väga kõrgele seada. Päris tühjalt kohalt juhiks ei panda."

On Aavik aus mees? "Arvan, et tegemiste vastu on ta aus. Kõike, mida ta ette võttis, tahtis ta võimalikult hästi teha. Mõnes mõttes oli see küll üllatus, et ta eeluurimise all on. Pole teda kunagi kriminogeenseks inimeseks pidanud," räägib Lukk.

Eesti Filharmoonia direktor Jüri Leiten ütleb, et mängida suures sümfooniaorkestris 49. viiulit pole Aaviku jaoks.

"See töö ammendas end Aaviku jaoks, ta on solist," ütleb Leiten. Ta lisab, et Aavik on ka muusikuna olnud eluaeg edasipürgija, esineja. Aavikule meeldis laval särada ja publiku tähelepanu nautida.

Palju Venemaal töötanud Leiten teab, kuidas slaavlased esineda tahavad, kuidas nad lava armastavad. "Eestlastel on suitsiidilõhn kogu aeg juures. Nii säravat tüüpi, nagu Aavik Eestis, naljalt ei leia," ütleb Leiten.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast.