Euroopa Komisjon määras täna lõplikud
suhkrutrahvi nõuded. Eesti lõplik summa on 45 686 268 eurot ( 712 705 780
krooni).
Euroopa Komisjon määras täna kindlaks lõplikud nõuded viiele liikmesriigile, kes ei suutnud ära hoida ülemääraste suhkruvarude kogumist enne ELiga ühinemist 2004. aasta mais. Kõnealused viis liikmesriiki - Eesti, Küpros, Läti, Slovakkia ja Malta - peavad järgmise nelja aasta jooksul maksma kokku ligikaudu 57 miljonit eurot.
Nagu eelmistegi laienemiste puhul, pidid uued liikmesriigid ka enne 2004. aasta mais toimunud laienemist võtma kasutusele meetmeid, et mitte lasta ettevõtjatel koguda spekulatiivseid suhkruvarusid ja kasutada ära asjaolu, et ELi suhkruhind on maailmaturu hinnast kolm korda kõrgem. Komisjoni ülesanne on suhkruturgu hallata ning tagada, et tema otsused oleksid kooskõlas liitumislepingus sätestatud eeskirjadega.
Viiel liikmesriigil tasuda tulevaid summasid võetakse arvesse 2005./2006. turustusaasta toodangumaksude arvutamisel. Sellega seoses vähendatakse vastavalt kogu ELi suhkru- ja suhkrupeeditootjate makstavaid toodangumakse, mis aitab neile osaliselt hüvitada turuhäirest tingitud kahjusid.
Euroopa Komisjon on kõnealusele viiele liikmesriigile andnud lisaaega kindlakstehtud ülemääraste suhkruvarude kõrvaldamiseks ELi turult. Määratud tähtajaks, s.o 31. märtsiks 2006 esitas Küpros tõendi 190 tonni, Läti - 1743 tonni ja Slovakkia - 1797 tonni suhkru krvaldamise kohta. Seda arvesse võttes vähendati kõnealustele liikmesriikidele esitatava nõude summat.
Ülejäänud koguste eest nõutakse liikmesriikidelt sisse summa, mis on saadud turult kõrvaldamata koguse korrutamisel suurima eksporditoetusega, 499,5 eurot/t, mida kohaldati valge suhkru suhtes ajavahemikul 1. maist 2005 kuni 30. novembrini 2005.
Nõudesummad on seega järgmised: Eesti 45 686 268 eurot, Küpros 19 991 489 eurot, Läti 4 418 577 eurot, Malta 1 224 774 eurot, Slovakkia 4 209 786 eurot.
Seotud lood
Euroopa Komisjon teeb teatavaks põhiliselt
piimapulbri, või, riisi ja veini üleliigsete laovarudega seotud trahvi suuruse,
mis on arvatavalt 7,57 miljonit eurot ehk 118 miljonit krooni.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”