Kaitsejõudude peastaabi andmetel töötab hetkel
kaitseväes umbes 200 inimest vähem, kui viis aastat tagasi arengukavas ette
nähti, puudu on umbes 50 ohvitseri.
Eriti raske seis on personali-osakonna ülema kolonelleitnant Vahur Väljamäe sõnul näiteks sideeriala personaliga, mis nõuab kallist väljaõpet. "Kaitsevägi koolitab ja valmistab inimese sideerialal ette, aga siis ostavad erafirmad selle inimese lihtsalt üle, pakkudes samalaadse töö eest mitu korda suuremat palka," selgitas Väljamäe Eesti Päevalehele.
Ühe ohvitseri aastane koolitus maksab kõrgema sõjakooli ülema major Margus Koplimäe arvutuste järgi keskmiselt miljon krooni. Kui lisada juba teenistusest lahkunud 54 ohvitserile ka need, kes on avatud uutele pakkumistele, kannatab riik märkimisväärset majanduslikku kahju.
Seotud lood
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants
Laaneots tahab Eesti ajateenistuse süsteemi muuta paindlikumaks.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.