Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants
Laaneots tahab Eesti ajateenistuse süsteemi muuta paindlikumaks.
Laaneotsa sõnul plaanitakse süsteemi muuta diferentseerituks: lihtsõdurile ja spetsialistile ning ka seersantidele ja reservohvitseridele määratakse erinev teenistusaeg, kirjutas EPL Online.
"Sõduri baaskursuse jooksul testitakse ajateenijaid psühholoogiliselt. Samal ajal jälgivad ülemad nende tegemisi ja käitumist ning hindavad neid. Baaskursuse jooksul tehakse valik, kes sõduritest on näiteks liidriomadustega. Seejärel eraldatakse nad teistest ja saadetakse jaoülemate kursustele," rääkis Laaneots Päevalehele.
Noormehi, kes peavad ajateenistuses olema pikemalt, on plaanis motiveerida näiteks Soome eeskujul kõrgkooli ainepunktide ja sõduri palgast kõrgema teenistustasuga.
Ka loodab Laaneots, et edaspidi võtab ajateenistusest Eestis osa rohkem noormehi. Selleks on plaanis ka väikese terviseprobleemiga noormehed teenistusse võtta, kuid anda neile veidi teistsugused ülesanded kui täiesti tervetele.
"On ju ebaõiglane, et terved tugevad poisid peavad aega teenima ja keegi teine, kes leiab endale põhjuse või on tõesti mingi väiksema veaga, ei teeni," põhjendas Laaneots.
Seotud lood
Kaitsejõudude peastaabi andmetel töötab hetkel
kaitseväes umbes 200 inimest vähem, kui viis aastat tagasi arengukavas ette
nähti, puudu on umbes 50 ohvitseri.
Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants
Laaneots leiab, et Vene relvajõudude võimekust ei tohi mitte mingil juhul
alahinnata.
Aprillirahutuste ja uute värbamismeetodite
mõjul on ainuüksi viimase paari nädalaga Scoutspataljoni laekunud 230
liitumisavaldust ehk palju rohkem kui ühegi varasema värbamiskampaania ajal.
Vastupidi levinud arusaamale, et
ajateenistus on maha visatud aeg, omandab osa sõdurpoisse sõjaväes eriala või
tõstab oma kvalifikatsiooni sedavõrd, et ettevõtjad küsivad üksteise võidu
vabanevaid poisse endale tööle.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.