Eile avaldatud viimase viie aasta
kõrgeim hinnatõusu indeks näitab, et inflatsioon hammustab panka hoiule viidud
rahapakkidest suurema tüki, kui näiteks tähtajalise hoiustamise intress juurde
toob.
"Seda peaks praeguseks küll iga inimene teadma, et kui raha seisab, siis tema väärtus kaob. Eesmärk ei peaks olema raha koguse säilitamine, vaid ikka selle kasvatamine," sõnas endine olümpiavõitja ja väikeinvestor Jaan Talts, kes enda sõnul oma sportlase vere tõttu võtab investeerides suuri riske.
Hansapanga juht Erkki Raasuke on oma investeeringutes küll konservatiivne, kuid lihtsalt sukasäärde või pangakontole raha kogumise välistab ka tema.
"Mina mõtlen pikaajaliselt ja soovitan raha paigutamisel vältida valdkondi, kus on tegemist mulli või üleinvesteerimisega," rääkis Raasuke.
Samuti soovitab Hansapanga juht investeerida pigem piiriülestesse fondidesse kui kitsalt kodumaisele turule. "Jube kehv oleks siin töö kaotada ja avastada, et täpselt samal põhjusel kaotab su säästuportfell poole oma väärtusest," märkis ta.
Hoiustada tasub vaid lühikeseks perioodiks
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori Riho Undi sõnul tuleks raha hoiustamisel ja investeerimisel arvestada sellega, kui pikaks ajaks seda teha soovitakse.
"Meie statistika näitab, et sageli seisavad märkimisväärsed summad pikka aega arvelduskontodel, teenides minimaalset intressi, mis ei paku vajalikku kaitset inflatsiooni vastu," tõdes Unt, kelle sõnul on tavaline hoiustamine mõistlik üksnes aastast lühemal perioodil.
Endine Hansapanga juht Indrek Neivelt kogu vaba raha siiski investeerida ei soovita. "Oluline on säilitada likviidsus," on Neivelt konkreetne ja lisab, et tegelikult on isegi laenu võtta kasulikum kui hoiustada, sest laenuintress on alati inflatsioonile alla jäänud.
Eesti Pank: säästma siiski peaks
Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimeri sõnul on tähtis, et inimesed kulutamise kõrval ka säästa suudaksid. "Säästmine sukasäärde on selles mõttes kindlasti parem kui üldse mitte säästa," arvas Meimer.
Väikeinvestor Talts soovitab aeg-ajalt aktsiaturul või mujal teenitud kasumi välja võtta ja tarbimisse või kinnisvara soetamisse suunata. Hansapanga juht Raasuke aga kinnisvarasse ei investeeriks, kuna kinnisvara on Eestis selgelt üle hinnatud ega paku pikemas perspektiivis muude finantsinstrumentidega võrdväärset tootlust.
Tihti jääb inimestel raha pangakontole saatuse hooleks seetõttu, et investeerimine tundub kauge ja hoomamatuna. Siin on rahva teadvustamisel oluline roll pankadel.
Pangast nõu küsimiseks ei pea kontol olema miljoneid"Katsime eelmisel aastal kogu Eesti investeerimiskonsultantide võrguga," märkis Hansapanga investeerimistoodete spetsialist Art Lukas ja toonitas, et nõu küsimiseks ei pea kliendil sugugi miljonid kontol olema, nagu ekslikult arvatakse.
"Täna on juba päris palju kliente, kes tulevad ise panka küsima, kuhu oma raha investeerida," kiitis Ühispanga jaepanganduse juht Riho Unt inimeste teadlikkuse kasvu.
Kuhu panna raha teenima?Ajalooliselt on olnud võimalik inflatsiooni ületada, sidudes raha kasvu aktsiate tõusuga. Seda saab teha näiteks mitmete investeerimisfondide abil. Tuleb küll arvestada, et aktsiatest tulenev tootlus ei ole garanteeritud ja sobib eelkõige pikaajaliseks, st mitmeaastaseks rahapaigutuseks.
Art Lukas, Hansapanga investeerimistoodete müügi ja turunduse osakonna juhataja
Kes soovib kaotusvõimaluse välistada paari aasta perspektiivis, võiks tavalise tähtajalise hoiuse asemel tutvuda investeerimishoiuse võimalustega.
Aasta on investeerimiseks väga lühike periood. Konservatiivsele investorile ongi ainus soovitus hoius või siis Hansa Intressifond. Kui aega oleks kaks aastat, soovitan investeerimishoiust.
Veidi riskantsem valik on Hansa Fondifondid. Neist kõige väiksema aktsiariskiga on Hansa Fondifond 30, kuid ka selle puhul on soovitatav investeerimisperiood pigem kolm aastat. Veelgi suurema riski, aga ka ajaloolise tootlusega on regionaalsed aktsiafondid, näiteks Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond ja Hansa Venemaa Aktsiafond, kuid aasta on nende fondide jaoks kindlasti liiga lühike horisont.
Samuti ei soovita kellelgi aastaks paigutada raha üksikutesse aktsiatesse, kui vaja investeeringusummat kohe aasta pärast mujal kasutada.
Riho Unt, SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktorSEB Eesti Ühispank on toonud Eesti turule mitmeid innovatiivseid tootelahendusi, et laiendada klientide investeerimisvõimalusi.
2004. aasta oktoobris tõime turule investeerimishoiuse ja 2005. aasta mais fondifondi.
Fondifond on mõeldud eelkõige sellistele investeerimishuvilistele, kellel ei ole aega, tahtmist või kogemust oma säästude haldamisega iseseisvalt tegeleda. Fondifondi eesmärk on leida regioonid, sektorid, varaklassid ja investeerimisteemad, mis pakuvad parimat tootlust optimaalse riskitaseme juures.
Investeerimishoius otsib kuldset keskteed aktsiainvesteeringute tootluse ja hoiuse turvalisuse vahel. Seda tüüpi hoiusel on mitmed eelised, kui võrrelda seda tavapärase aktsiainvesteeringu või hoiusega.
Investeerimishoius pakub võimalust teenida rohkem kui hoiusel, seda aktsiaturgude soodsa arengu korral.
Samas pakub hoius kaitset aktsiaturgude languse korral, sest hoiustatud summa säilimine on garanteeritud.
Kaks kaheaastast investeerimishoiust on juba ka lõppenud, pakkudes klientidel võimalust teenida kahe aastaga üle 19% intressi (üle 9% aasta baasil).
Seotud lood
2006. aasta IV kvartalis tõusis
tarbijahinnaindeks võrreldes III kvartaliga 0,5%, teatas Statistikaamet.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.