Eile läbis Riigikogus esimese lugemise
erakonnaseaduse eelnõu, millega luuakse õiguskantsler Allar Jõksi ettepanekul
erakondade järelevalveorgan, kuid pole üksmeelt, millal seadus kehtima
hakkab.
Jõks juhtis möödunud aasta mais tähelepanu sellele, et kehtiv erakonnaseadus ei vasta põhiseadusele, sest puudub piisav kontroll erakondade rahastamise üle.
"Peamiselt parandab eelnõu erakondade tulude-kulude üle järelevalve pidamist, teatud mõttes suurendab see ka nende läbipaistvust," selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees ja Keskerakonna liige Evelyn Sepp.
"Kas erakondade rahastamine on läbipaistev või mitte, on rohkem eelarvamuste ja uskumiste küsimus. Ükskõik kui läbipaistvaks ja bürokraatlikuks erakondade raamatupidamise korda muudetaks, leiduks ikka keegi, kelle arvates pole see veel piisav," ütles Sepp.
Ka peaminister Andrus Ansip ei uskunud kiiresse läbipaistvuse tekkimisse. "Ma ei tahaks olla pessimist, kui Riigikogus valitseb suur optimism ja ka õiguskantsler usub, et saab korra majja," sõnas ta jaanuari alguses Äripäevale. "Ise usun küll rohkem inimeste eetilisse käitumisse ja ajakirjanduse võimesse kontrollida erakondade rahastamist."
Vaidlusi tekitab seaduse jõustumise aeg. Jõks oli eelnõu jõudmisega Riigikokku rahul, kuid jäi eile vastustes vaoshoituks ja üldsõnaliseks. "Loodan, et kõik parlamendierakonnad toetavad siiralt selle eelnõu seadusena vastuvõtmist enne selle koosseisu volituste lõppemist. Sellega langeb ära vajadus põhiseaduslikkuse vaidluse jätkamiseks riigikohtus," ütles Jõks.
Sepa sõnul tähendab eelnõu rakendamine ka finantsarvestuse korra muutmist, mida pole majandusaasta keskel korrektne ega otstarbekas teha, seetõttu on mõistlik see jõustada 1. jaanuaril 2008. "Tegemist on hea seadusega, seega tuleb seda hoole ja hellusega menetleda," lisas ta.
Seevastu Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik esines avaldusega, kus kutsus üles võtta seadus kiiresti vastu veel praeguse koosseisuga. "Rahvaliit soovib mõistlikku ja kontrollitud valimiskampaaniat," ütles ta.
Eelnõu tutvustanud põhiseaduskomisjoni esimehe ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikme Urmas Reinsalu sõnul oli eelnõu väljatöötamisel põhiküsimuseks, milline peaks järelevalveorgan olema. Sõelale jäi valimiskomisjoniga sarnane erakondade rahastamise järelevalve komisjon, kuhu kuulub seitse ametnikku: riigiprokurör, kaks kohtunikku, õiguskantsleri ja riigikontrolli esindaja ning kaitsepolitsei ja maksu- ja tolliameti ametnik. Komisjon saab Reinsalu sõnul õiguse teha ettekirjutisi ja nõuda 100 000 krooni sunniraha.
Seotud lood
Eile läbis Riigikogus esimese lugemise
erakonnaseaduse eelnõu, millega luuakse õiguskantsler Allar Jõksi ettepanekul
erakondade järelevalveorgan, kuid pole üksmeelt, millal seadus kehtima
hakkab.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.