Ekspordi kasvutempot kisub alla müük Soome turule

"Me ei ekspordi enam Soome elektroonikakaupu," sõnas Maris Lauri eilsel Gaselli kongressil ekspordiraskustest rääkides. "Selle taga on kas ühe ettevõtte ümberkorraldamine või tootmise väljaviimine."

Eesti suurim elektroonikakaupade tootja ja eksportija Elcoteq on viimasel ajal korduvalt kummutanud kuulujutte, nagu kavatseks ettevõte tootmise Tallinnast ära viia.

"Tootmist välja viima me ei hakka," kinnitas ettevõtte kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts ka eile ning lisas, et ümberstruktureerimine käib ettevõttes kogu aeg - lihtsamatelt toodetelt minnakse üle keerulisemate tegemise peale.

Pauts nõustus, et muudatused ekspordiriikides on tõesti toimunud - kui varem eksporditi peamiselt Soome ja Rootsi, siis nüüd on juurde tulnud Ungari ja Aasia.

"Kogu ekspordimahu vähenemise põhjus on, et tooted on teistsugused. Nad on väiksemad ja materjali kulub vähem," ütles Pauts.

Majandusministeeriumi peaspetsialist Merike Riipinen tunnistas, et elektroonikatoodete eksport Hiina on tõesti viimasel ajal märgatavalt kasvanud ning Soome osa on vähenenud. Kogueksport Soome oli mullu üheksa kuuga kahanenud 5 protsenti ning masinate osakaal moodustab põhjanaabritele müüdava kauba hulgast umbes poole. "Kogueksport Hiina kasvas mullu üheksa kuuga kuus korda," rääkis Riipinen. "Masinate ja seadmete osatähtsus Hiina ekspordis oli 83 protsenti."

Ta nõustus Lauriga, et ekspordi kasvutempo aeglustub. Põhjustena nimetas Riipinen masinate ja seadmete ekspordi vähenemist Soome ja mineraalsete kütuste ekspordi võrdlusbaasi ühtlustumist.

"2005. aasta lõpus hakati Eestis töötlema naftasaaduseid ja see tõstis kõvasti nii eksporti kui ka importi," sõnas Riipinen. "2006. aasta veebruarist oli mineraalsete toodete ekspordi kasv mitmekordne, sest 2005. aasta esimese poole võrdlusbaas oli madal."

Riipinen selgitas, et septembrikuust hakkas võrdlusbaas ühtlustuma ning mineraalsete kütuste ekspordimahu kasvud kahanesid 40-50% peale 2005. aastaga võrreldes. "See võttis kogu ekspordi kasvu alla," lausus Riipinen.

Lauri hinnangul on suuremad ekspordi kasvu takistajad tugev inflatsioon, kaupade viimine riskantsematele turgudele Euroopa Liidu asemel ja odava allhanketöö osakaalu vähenemine.

Ta pani ettevõtjatele südamele, et nood jälgiksid tõsisemalt, kuhu kulud lähevad. "Hinnatõus pole kasvu võti," sõnas Lauri. "Tuleb leida uusi mõtteid, kuidas kalli tööjõu tingimustes toota midagi väärtuslikku, millega edasi minna."

Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri ütles eile Äripäeva konverentsil, et kiire majanduskasv kujutab endast ohtu, millele tuleb kiiresti reageerida.

Lauri soovitas ettevõtetel püüda hindu mitte tõsta, vaid hoida selle asemel kulusid kokku. Lisaks peaksid ettevõtjad mõtlema, kuidas kalli tööjõuga luua midagi paremat ja väärtuslikumat.

Hansapanga uues majandusprognoosis on kirjas, et Eesti palgakasv ja töötuse määr on liikunud koos. Palgatõus on tööturule inimesi juurde toonud. Kuid selline olukord ei saa jätkuda kaua. Järgneva kahe aasta jooksul on tööturule oodata umbes 50 000 lisatöötajat, kuid pärast seda pole uusi inimesi kusagilt juurde võtta, rääkis Lauri.

See hakkab veelgi mõjutama palgatõusu. Üle 10 protsendi aastas ei tohiks siiski reaalpalka tõsta. "Tuleb olla ettevaatlik. Kui palgasurve tugevneb ja streigiga hakatakse palka juurde nõudma, on palgatõus veelgi kiirem ja senised edukad majandusaastad võivad kurvalt lõppeda," sõnas Lauri.

Lauri soovitas kiire kasvu ajal hoolikamalt kulusid, logistikat ja laoseisu planeerida ning jälgida, et tellimused vastaksid tootmisvõimsusele. Samuti hoiatas ta investeeringute eest, mis ei tooda kohe tulu (kinnisvara, sõidukid).

"See kujutab suurt riski eriti väikeettevõtetele. Kui aga asjad paljudes ettevõtetes viltu lähevad, siis hakkab viltu minema kogu majandusel, tekib lumepalliefekt," hoiatas Lauri.