OECD ukse avamine tooks siia raha

USA investeerimispanga Legg Masoni fondijuhi Adam Drozdowski sõnul ei taha Poola pensionifondid Eestisse investeerida, kuna Eesti ei kuulu Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD). Poola pensionifondide varade maht on 120 miljardit zlotti ehk ligi 490 miljardit krooni ja kasvab pidevalt. Piirangu tõttu saab sellest viis protsenti ehk 24,5 miljardit krooni investeerida Poolast välja OECD riikidesse. Euroopa Liidu liikmesriikide kõrval kuuluvad OECDsse USA, Jaapan, Kanada, aga ka Mehhiko ja Türgi.

Investeerimispanga Suprema Securities analüütiku Andres Kaljo hinnangul aitaks Balti riikide kuulumine OECDsse kindlasti tuua siinsetele börsidele rohkem Poola kapitali. Veelgi paremaks viisiks Poola kapitali kaasamiseks peab Kaljo Eesti aktsiate viimist Varssavi börsile, kuna kõiki Varssavi börsi ettevõtteid käsitletakse Poolas kui "kodumaiseid" firmasid, millesse investeerimisel piiranguid ei ole. "Samuti võiksid Eesti börsiettevõtted mõelda Varssavi börsist kui võimalikust kapitali kaasamise võimalusest," lisas ta.

Ka Eestis on kehtestatud palju leebem, kuid sarnane piirang. Nimelt peab pensionifondi aktivate turuväärtusest vähemalt 70% ja (väärtusest 80%) olema investeeritud aktsiasse, mille väljastaja on Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvad riigid. "Ülaltoodud piirang välistab kõikide varade investeerimise vähemstabiilsetesse riikidesse," selgitas finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm.

Välisministeeriumi teatel on Eesti küll avaldanud soovi saada OECD liikmeks, kuid organisatsioon ei ole veel otsustanud, mis saab edasisest laienemisest. "Laienemisteemalised debatid organisatsioonis alles kestavad ning seetõttu ei ole praegu võimalik öelda, kas ja millal Eesti võiks saada kutse liitumisläbirääkimiste alustamiseks," teatas ministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov.

OECD pressiesindaja Nicholas Bray sõnul arutavad organisatsiooni 30 liikmesmaad küll võimalikku laienemist, kuid pole siiani üksmeelele jõudnud. Tema sõnul jääb väheks vaid tahtest kuuluda OECDsse, kuna sinna pääseb kutse alusel.

Sudakov lisas, et lisaks kohustusele osaleda OECD nõukogu, komiteede ja töögruppide töös peaks Eesti praeguste arvutuste kohaselt maksma liikmetasu 2,2 mln krooni aastas.

OECD eesmärk on liikmesriikidega koordineeritud majanduspoliitikate teostamise kaudu toetada jätkusuutlikku ja inflatsioonivaba majanduskasvu.

Eesti ettevõtted on aktsiate paralleelse noteerimise vastu Varssavi börsil jahedalt meelestatud, kuigi investorid võiksid sellest võita.

Ettevõtted võiksid võita täiendavate aktsiate emiteerimise korral. Kuna Poolas tegutsevad pensionifondid OECDsse mittekuuluvates riikides noteeritud aktsiatesse sama hästi kui investeerida ei saa, jäävad neile Eesti aktsiad vaid kõrvalt vaatamiseks. Raha on Poola pensionifondidel palju ja seda lisandub tänu kogumispensioni süsteemile pidevalt. Samas on aktsiate valik Varssavi börsil väga piiratud ning vähene valik on ajanud aktsiate hinnad kõrgele. Mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtted on väärtuse tõstmiseks viinud seetõttu aktsiaid Varssavi börsile. Kuna Varssavis on sama sektori ettevõtted üldjuhul kõrgemalt väärtustatud, tekitab see surve ka koduturu aktsiate tõusuks.

Eesti ettevõtetele ei ole Poola investorid eriti korda läinud. Tallinna Vee aktsiate noteerimine Varssavi börsil ei olnud arutelu teemaks, kommenteeriti veeettevõttes Poola investorite ja Varssavi börsi külaskäiku. Ka Baltikas pole teema päevakorral. Merko Ehituses kuulati lihtsalt investorid ja Varssavi börs ära.

"Jah, (üle)eelmisel nädalal toimusid meil kohtumised, kuid me ei ole võtnud Varssavi börsil noteerimist endale päevakorda ega tee seda ka lähemas tulevikus," ütles Eesti Ehituse finantsdirektor Andri Hõbemägi.

"Huvi Tallinki vastu on suur ka väljastpoolt Eestit. Poola külalised meil tõepoolest käisid ning tutvustasime neile ettevõtet," ütles Äripäevale Tallink Grupi finantsdirektor Janek Stalmeister. "Samas ei tähenda see kohtumine ning ka edasised sarnased tutvumisvisiidid ilmtingimata mingeid järgnevaid konkreetseid ja suuri samme, sest sellised otsused ei sünni üleöö."

"Tallinna Kaubamaja ei ole hetkel aktsiate noteerimist Varssavi börsil arutanud," ütles Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp.

Üldjuhul riikide lõikes piiranguid ei seata. Fondide tegevus pikaajalise vara haldamisel põhineb riskide hajutamisel (instrumentide, regioonide jmt lõikes) ning väga küsitav on riskide hajutamise võimalustele seada olulisi kitsendusi.

Selline tegevus on eriti küsitav väikeste riikide puhul. Sel juhul hakkaks väga suur hulk raha konkureerima ühtedele ja samadele investeeringutele, mis võib tekitada ülekuumenemise. Erandiks on Euroopas tõepoolest Poola, kuid selle riigi valikute täpseid ajendeid saavad kommenteerida nad ise. Üheks sellise lahenduse põhjenduseks võib olla soov toetada pensionivaradega kohalikku majandust.