"Investeerin raha ainult vana majanduse ettevõtetesse, sest olen maha jäänud ega oska uues majanduses orienteeruda," rääkis Mõis. "Ettevõte maksab seal kas miljard dollarit või mitte midagi, see on ainult jutustamise küsimus."
Mõis andis investeerimisportfelli kokkupanekuks lihtsa valemi. Selle järgi tuleks sajast lahutada iseenda vanus. "Kui oled viieaastane, võid paigutada 95% varadest aktsiatesse, kui aga 95ne, siis 5%" selgitas Mõis.
"Olen otsinud mitte lihtsalt kasvavaid, vaid pööraselt kasvavaid valdkondi," ütles ekspankur oma riskiinvesteeringute kohta. Oluline on, et valdkonnas valitseks väike konkurents ja tegu oleks alles alustamisjärgus ettevõttega, mida lükkab käima tugev ning kogenud juht. Lisaks tahab Mõis, et tal oleks projektis mingi roll või koht, ehkki mitte palgaline.
Mõis selgitas, et püüab alati saada suuruselt teiseks osanikuks, kelle kuulub 10-40% ettevõttest. Ühtlasi nõuab ta, et ballastosanikud puuduksid ning kohe seataks sisse korralik raamatupidamine. Tegevjuhtkonna ning töötajate motiveerimiseks soovitab Mõis osalust jagada.
Oma investeeringulaena tõi ta välja 3 miljonit eurot. Kui vaja on rohkem, tuleb kaasata teisi rahastajaid.
"Kui ettevõttesse raha investeerida, siis oleks hea tagada omale teatud hulk õigusi," selgitas riskiinvesteeringute edukust endine MicroLink Eesti juhatuse esimees Peter Priisalm.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.