Tööjõupuudus on puudega inimestele hea aeg

"Praegu on hea aeg, et aidata inimesi," rääkis Ormisson tööjõupuuduse tingimustes puudega inimeste tööturule aitamisest.

"Ettevõtjad otseselt puudega inimesi ei otsi. Pigem proovitakse puudega inimesi juhatada tööandja juurde. Eesmärk on, et puudega inimesed saaksid luua normaalse dialoogi tööandjaga. Puudega inimesed ei taha, et neid teistmoodi koheldaks," märkis Ormisson.

Siiski on ka näiteid, kus pärast kampaaniaid on ettevõtjad pöördunud otse tööturuameti ja puuetega inimeste koja poole, et puudega inimesi endale tööle võtta.

Tööle sooviks minna kolmandik mitte-töötavatest puuetega inimestest. Neist omakorda kolmandik on aktiivselt tööd otsinud.

Töötada soovijaist 91% arvab, et puude tõttu on sobivat tööd raske leida, 78% arvab, et tööandjad ei taha tööle võtta inimesi, kellel on sama puue mis temal.

Töötada soovijatest 60% eelistaks pigem osaajatööd. Samas ei ole Eestis osaajatöö eriti populaarne võrreldes teiste Euroopa riikidega. 2005. andmete järgi töötab Eestis osaajaga 10,6% töötajatest, euroliidu keskmine on 36,6%.

"Eesti tööandjad peaksid muutuvates tingimustes rohkem paindlikud olema. See ei puuduta ainult puudega inimesi, vaid ka noori emasid," märkis Ormisson.

Kõige enam ootavad puudega inimesed nõustamist töö leidmisel ja täiendkoolitust. Neid teenuseid suudab tööturuamet pakkuda. Tööturuamet ei paku transporditeenuseid puudega inimestele, selline teenus oleks vajalik eeskätt väljaspool Tallinnat elavatele inimestele.

Tööturuamet aitab ettevõtjaid töökoha kohandamisel puudega inimese vajadustega. "Sellega kaasneb palju nõudmisi tööandjatele, mis neile alati ei meeldi," nentis Ormisson.

Tööturuamet maksab 50% töökoha kohandamise maksumusest. 2006. aastal ülemmäär 30 000 krooni. Selline töökoha kohandamine võib olla näiteks kaldtee või spetsiaalne tualett. Sellise toetuse tingimuseks on see, et töösuhe peab kestma kolm aastat. Kui töösuhe ei kesta nii kaua tööandjatest mittesõltuvatel tingimustel, siis tööandjal kohustus tagasi maksta see summa.

Tööturuamet ostab vajadusel ka vajaliku tehnilise abivahendi, seadme, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks, mitte puudest tulenevate toimetulekuprobleemide lahendamiseks. Abivahend antakse kasutada kolmeks aastaks.

Eestis on puudega inimesi ligikaudu 113 000 inimest ehk 8,4% rahvastikust.

Töötavaid puuetega inimesi on vähe. Puuetega inimeste seas on tööhõivemäär 17%, kogurahvastiku seas oli see näitaja 2005. aastal 64%.