Meedias suurt kära tekitanud uue
isikuandmete kaitse seaduse eelnõu meediat puudutav säte muudab vastupidiselt
Ajalehtede Liidu hirmule praegu kehtiva korra ajakirjanike jaoks hoopis senisest
liberaalsemaks, teatas justiitsministeerium.
"Praegu kehtiva isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei või isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta töödelda, kui seadus selgesõnalist erandit ei tee. Tänane seadus sellest põhimõttest ajakirjanikele erandit ei tee," seisab ministeeriumi avalduses.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Urmas Volensi sõnul oleks Ajalehtede Liidu jahmatus hoopis suurem, kui nad loeksid täna kehtivat isikuandmete kaitse seadust. „Uue seaduse jõustumisel saavutaksid ajakirjanikud senisest hoopis liberaalsemad töötingimused,“ imestas Volens.
„Kuna pole meldav, et iga isiku kohta artikli avaldamisel küsitakse selleks nõusolekut või teda eraldi teavitatakse eeldame, et demokraatlikus riigis on ikka ajakirjandusel endal nii palju enesedistsipliini ja eetikatunnetust, et talle võib seaduses mööndusi teha,“ ütles Volens.
„Seetõttu loobubki uus seadus senisest isikuandmete seaduse tervikuna kohaldamise printsiibist ning nõuab ajakirjanikelt üksnes avalikkuse ja indiviidi huvidega arvestamist,“ selgitas Volens seaduse muudatust.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektori Urmas Kukk avaldas siirast heameelt selle üle, et meediat esindavad juristid on lõpuks hakanud seadusi lugema.
„Kahju on ainult sellest, et nad seda ilmselt varem kunagi teinud pole,“ ütles Kukk. „See nii tohutut hämmingut ja paanikat tekitanud säte nimelt kehtib juba alates 19. juulist 1996.“
Seotud lood
Ajalehtede liit peab üliohtlikuks
justiitsametnike peas sündinud seaduseelnõu, mille kohaselt ei tohiks enam
avalikustada inimeste poliitilisi vaateid või avalikes kohtades luba küsimata
pildistada.
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.