Ajalehtede liit peab üliohtlikuks
justiitsametnike peas sündinud seaduseelnõu, mille kohaselt ei tohiks enam
avalikustada inimeste poliitilisi vaateid või avalikes kohtades luba küsimata
pildistada.
Tegemist on justiitsministeeriumis valminud isikuandmete kaitse seaduse eelnõuga, mis ajalehtede liitu jahmatas, kirjutas Postimees.
Ekspress Grupi ning Eesti Meedia kontserni juristid osutasid pärast eelnõuga tutvumist mitmele küsitavale kohale eelnõus. Kõik need punktid võivad juristide hinnangul üksikisiku õiguste kaitse kõrval tekitada raskusi info edastamisel ning seaks ohtu sõnavabaduse.
Ivar Tallo sõnul on delikaatsete isikuandmete koostamisel malli võetud Euroopa Nõukogu nimekirjast, mida ei kasuta mitte ainult Euroopa, vaid pool maailma. "Neid andmeid ei tohi koguda ja säilitada eriloata, sest neid võidakse kasutada meelevaldselt inimeste käitumise või vaadete muutmise sunniks," selgitas Tallo. "See on välja mõeldud puhtalt indiviidi kaitseks ning sel pole mingit pistmist kellegi suukorvistamisega."
Ajalehtede liit tegi riigikogule ettepaneku katkestada eelnõu menetlemine ja arutada ajakirjandusorganisatsioonide esindajatega läbi võimalikud lahendused, et tagada nii isikute põhiõiguste kaitse kui ka sõnavabadus.
Seotud lood
Vaba ajakirjanduse tegutsemist raskendavast nn allikakaitse eelnõust jäävad välja osa enim ajakirjanduse vastuseisu tekitanud punktidest.
Meedias suurt kära tekitanud uue
isikuandmete kaitse seaduse eelnõu meediat puudutav säte muudab vastupidiselt
Ajalehtede Liidu hirmule praegu kehtiva korra ajakirjanike jaoks hoopis senisest
liberaalsemaks, teatas justiitsministeerium.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.