Hispaania kohtunik Baltasar Garzon, kes
üritas vangi saata Tšiili ekspresident Pinocheti, soovib nüüd Iraagi sõja eest
vastutavana kohtu ette tuua USA president George W Bushi ja tema käsilased.
Täna, sõja neljandal aastapäeval, nimetas Garzon Iraagi sõda "lähiajaloo kõige mustemaks episoodiks", kirjutas Rootsi päevaleht Dagens Nyheter.
"Peame tõsiselt järele mõtlema, kas keegi on selles kuritöös süüdlane. Ehk on olemas tõendeid, et neid vastutusele võtta," kirjutas Garzon Hispaania ajalehes El Pais. "Sõjas hukkunud 650 000 inimest on põhjus, miks uurimist tuleks kohe ja kahtlusteta alustada."
Kohtunik on äärmiselt kriitiline ka Hispaania valitsuse suhtes, kes riigi sõtta on viinud. Sõja alates Hispaania peaministrina USA liitlaseks asunud José Maria Aznar tunnistab, et teab, et Saddam Hussein ei tegelenud massihävitusrelvadega, kuid lisab, et ta ei olnud sellest teadlik sõja alguses.
Sõda Iraagis algas 2003. aastal eesmärgiga võidelda terrorismi vastu. Pärast seda aga on Garzoni sõnul terroristid enam pead tõstnud ning praeguseks ei ole enam võimalik terrorismi maha suruda.
Seotud lood
Üheksa praegust ja üks endine kohtunik ei
soostu ametikorterit ostma ega ka sellest loobuma.
Iraagis on raisatud miljoneid dollareid
Ameerika abifondide raha, märgivad USA audiitorid oma kvartali raportis.
USA senat kiitis heaks väekontingendi
järkjärgulise äratoomise Iraagist 31. märtsiks 2008, kuigi president Bush oli
lubanud panna veto ükskõik millisele seadusele, mis määrab tähtaja.
Suurbritannia peaminister Tony Blair teatas
täna, et toob lähiajal Iraagist koju 1 600 sõdurit, luues nii Basras eeldused
kontrolli järkjärguliseks üleminekuks Iraagi enda relvajõududele.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”