• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,00%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,64%8 088,99
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,69
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,00%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,64%8 088,99
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,69
  • 22.03.07, 09:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ühistransporti kasutas 2006. aastal 2% rohkem inimesi

Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2006. aastal 214,2 miljonit sõitjat, varasema aastaga võrreldes suurenes sõitjate arv 2%, teatas Statistikaamet.
Viimastel aastatel langustrendis olnud sõitjate arv suurenes mullu. Endiselt oli populaarseim maantee- ehk bussitransport, mida kasutas 66% sõitjatest. Järgnesid trammi- ja trollitransport (28% sõitjatest), mere-, raudtee- ja õhutransport (vastavalt 3%, 2% ja 1% sõitjatest). Linnatransport (bussi-, trammi- ja trollitransport) hõlmas kogu sõitjateveost 78% ning mõjutas oluliselt sõitjate koguarvu suurenemist.
97% sõitjatest veeti riigisisestel ja 3% rahvusvahelistel vedudel. Aastaga suurenes sõitjate arv riigisisestel vedudel 2% ja rahvusvahelistel 12%. Rahvusvaheliste vedude sõitjate arvu kasvu mõjutas enim maantee- ja meretransport, kus sõitjate arv suurenes aastaga vastavalt 30% ja 15%.
Eesti veondusettevõtted vedasid 2006. aastal 92,6 miljonit tonni kaupa ehk 4% vähem kui aasta varem. Langus oli tingitud raudteevedude vähenemisest. Samas raudteetranspordil oli kaubaveos endiselt suurim osatähtsus ning mullu veeti kaks kolmandikku kaubast raudteel. Olulise osa raudteeveost hõlmas endiselt naftatoodete transiit ja põlevkivi vedu. Kolmandiku kaubast vedasid maanteetranspordiettevõtted.
Rahvusvahelistel vedudel veeti mullu pool kaubaveostest. Erinevalt veomahtude langusest riigisisestel vedudel, suurenes kaubavedu rahvusvahelistel vedudel 5%.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (www.stat.ee rubriik "Statistika").

Seotud lood

Uudised
  • 18.04.08, 10:46
Tallinn teenis ühistranspordi piletimüügist kolme kuuga 70,3 miljonit
AS Ühisteenused teenis Tallinnale käesoleva aasta esimese kolme kuuga ühistranspordi piletimüügist 70,3 miljonit krooni tulu, lisaks laekus trahvidena linna eelarvesse 3,7 miljonit krooni.
Uudised
  • 11.07.08, 19:39
Mutli: keskkonnasõbralik ühistransport ei ole riigi prioriteet
Vabariigi valitsus muutis „Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava” ning jättis järjekordselt välja ühistranspordi arenguga seotud projektid.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.11.24, 08:00
Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele